Uudised

Autor: Eesti Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver

Eestlane on maailmakodanik ja suurlinnastumise käsitluses ehk muust maailmast isegi ees: linnarohelusele mõeldakse juba planeerimise ajal, et vältida hoonestamisel kivikõrbete ehitamist, rääkimata miljööväärtuse ja puutumata looduse hindamisest. Nende teemadega õnnestub siinmail muuhulgas ületada nii hinge- kui ka meediakünnis.

Eesti taimestiku kasutamisega linna­ruumis, koduaias ja rõdul rikastame teadlikult oma eluruumi. Ühiskonna kuvandis näib üha selgem olevat kokkukuulumine loodusega ja soov eristuda suurtest urbaniseerunud piirkondadest. Meie avatus ja huvi toob siia ka hulgaliselt keskkonnatunnetuse õpetusi koos uudsete kujunduselementide ja võõrliikidega. Eesti keeles ei pruugi neile olla vastet või ei mäletata kunagist terminit, mistõttu võib ühekorraga käibele tulla ka mitu nimetust või toorlaenu.

Taimede ja viljelusmeetodite spetsialisti ettevalmistusse peaks kuuluma koostöö lingvistiga, et luua ning levitada arusaadavat ja korrektset terminivara oma valdkonnas. Sobiva emakeelse termini loomine algab sisu mõistmisest ja mõiste kirjeldamisest. Valdkonna spetsialistil, lähte- ja sihtkeelt tundval lingvistil ning uue liigi või ettevõtmise turundajal tuleb teadmisi ühitades leida sisu- ja vormianalüüsi tulemusena nähtusele või objektile kohane termin. Ajamahukas töö enne uudse teabe levitamist eeldab arusaama, et lähtekeele sõnade tõlge ei vahenda sihtkeelde tingimata tähendust, vaid pelgalt sõnu. Uue termini leidmisel on tähtis tunda konteksti ja valdkonna terminite moodustus- ja kasutustava, et mõista, millisel juhul on näiteks terminitele green area, green space, green room ja grassland sobivad vasted roheala, haljasala ehk haljastu, roheruum või rohumaa ning millised on nende terminitega tähistatud objektide omadused ja erisused inglis- ja eestikeelses kultuuriruumis.

Loe artiklit edasi Sirpis: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/teaduse-keel-terminitoo-viljad-naudingupaketis/