Pressiteated

Teadlaste kliimaanalüüs: põllumehe töö läheb Eestis raskemaks

Foto: Pexels

Eesti Maaülikoolis valminud värske analüüs kinnitab, et ilmastiku ekstreemsused on sagenenud, mis omakorda kasvatab riski, et Eesti põllumajandustootjad peavad tulevikus toime tulema senisest karmima keskkonnaga.

Kogemused 30 katsetalust näitavad, et põllukultuuridest ikaldub kõige sagedamini põlduba, halval aastal ebaõnnestub kõige täielikumalt tatar. Samas mõjutab kliimamuutus ka talivilju, püsikultuure ning söödavaru.

Teadlaste hinnangul suureneb tõenäosus, et õhutemperatuuri keskmine tõus +2…4°C jõuab meieni talveperioodil või tabab Eestit põuaperioodide ja kuumalainetena. Näiteks esines Tartu piirkonnas kolme viimase dekaadi vältel uuritava perioodi esimeses pooles üle seitsme päeva kestvaid kuumalaineid üheksal korral. Sealhulgas registreeriti kolmel aastal kuumalaineid kahel korral. Perioodi teises pooles on kuumalaineid esinenud 15 korral, neid ühel aastal kaks, ühel kolm ja 2010. aastal neli korda sama suve vältel. Kliimahaavatavuse analüüsil kasutatud mudel prognoosib lähiaastatel vegetatsiooniperioodi soojussummade tõusu 10%.

Kui seni on näiteks põlduba peetud perspektiivseks tulukultuuriks, räägivad analüüsitulemused, et uudisviljade näol on tegemist pigem riskikultuuridega, mis võivad olla kasumlikud üksnes heal aastal. Tulu ette arvestada põllumehel kindlasti ei tasuks.

Eesti Maaülikooli taimekasvatuse dotsendi Enn Lauringsoni sõnul mõjutab tänavune põud vähem talivilju, kuid et taliviljade pindala jäi kavatsetust oluliselt väiksemaks, on oodata saagikuselt teist järjestikkust kehva aastat. Mäletatavasti ei suudetud eelmisel aastal põlde sagedaste vihmahoogude tõttu koristada ega külviks ette valmistada kohati enne oktoobrit.

Kliimamõjudega kohaneda on võimalik, kuid selleks tuleb tootjal investeerida agrotehnoloogilisse paindlikkusse, parandada muldi, keskenduda taliviljade talvekindluse suurendamisele ning mitmekesistada kultuuride ja sortide valikut, lisas Lauringson. Loomakasvatuses on oluline suurendada isevarustatuse taset söötade tootmisel.

Eesti teadlased osalevad kliimamuutuste mõjude hindamise meetodi väljatöötamisel, mille eesmärk on uurida, kuidas võivad jätkusuutlikud kohanemismeetmed parandada loomakasvatuse ning põllu- ja püsikultuuride kasvatamisega tegelevate tootjate toimetulekut kliimamuutustega. Kliimamuutuste mõjude hindamine toimub neljas peamises ELi kliimariskipiirkonnas: Lõuna-, Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas projekti LIFE AgriAdapt käigus. Projekti käigus analüüsitakse kokku 120 katsetalu haavatavust ning igale talule kavandatakse koostöös tootjaga temale jõukohased individuaalsed kohanemismeetmed, mis võetakse kasutusele, proovitakse läbi ja uuendatakse kord aastas vastavalt saadud tulemustele. AgriAdapti kohanemismeetmed aitavad säilitada või suurendada talude konkurentsivõimet, on suunatud muude keskkonnaprobleemide leevendamisele ning parandavad eelkõige põllumajandustootjate toimetulekuvõimet kliimamuutustega. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ja kaasrahastab Eesti Maaülikool.

Lisainfo: Ragnar Leming, +372 731 3444, ragnar.leming@emu.ee