Pressiteated

Doktoritöö aitab luitemetsades paremini majandada

Kolmapäeval, 12. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Mari Tilga filosoofiadoktori väitekiri teemal „Alustaimestiku mitmekesisus ja geobotaaniline analüüs Edela-Eesti luitemännikutes. Ground Vegetation Diversity and Geobotanical Analysis in the South-West Estonian Dune Pine Forests.“ Töös uuriti luitemetsade alustaimestiku liigilist mitmekesisust, et leida, millised keskkonnatunnused mõjutavad soontaimede, sammalde ning samblike liigirikkust ja liigilist koosseisu luitemetsades.

Uurimiseks valiti Edela-Eesti Uulu ning Häädemeeste vahele jäävalt alalt viis tüüpilist luidet, mille kaugus rannajoonest jäi vahemikku 2–3 kilomeetrit.

„Keskkonnatingimused, mis määravad metsastunud luidetel alustaimestiku liigirikkuse ja koosluse struktuuri, moodustavad omavahel seotud keerulise süsteemi, mõjutades alustaimestiku moodustanud eluvorme erinevalt,“ rääkis Mari Tilk. Taimestikku peetakse luidete stabiilsuse tagamisel üheks tähtsamaks teguriks, mistõttu on liigilise mitmekesisuse uuringud ja luitemetsade elurikkust määravate keskkonnatingimuste kindlakstegemine oluline, et neid alasid säilitada, kaitsta ning teha majandamisel paremaid otsuseid.

Tööst selgus, et soontaimede liigirikkust ja liikide mitmekesisust luidetel on enim mõjutanud luite topograafilised omadused, nagu absoluutne kõrgus, asukoht ja paiknemine ilmakaarte suhtes, samuti substraadi pH, lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldus, mullaniiskus ning valgustingimused. Lisaks kerkis lämmastiku üha suureneva depositsiooni tingimustes esile fakt, et luitemetsade soonataimede liigirikkus väheneb märgatavalt suurenenud lämmastiku korral.

Sambla- ja samblikurinde liigilist koosseisu ning struktuuri määravad lisaks eelnimetatud näitajatele ka lahustuvate soolade ioonide kontsentratsioon mullalahuses, soontaimede üldkatvus ja mõõdukalt langenud kõdukihi tüsedus. „Kui sammalde liigirikkus püsis kogu luite piires suhteliselt stabiilsena, olles suurim luidete jalamitel, siis samblike liigirikkus olu suurim luidete nõlvadel, kus maapinnale jõudvat valgust oli kõige enam ning mullaniiskus väikseim,“ võrdles Tilk.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 12. detsembril algusega kell 10.00 metsamajas, Kreutzwaldi 5, ruumis 1A5. Doktoritöö juhendajad on vanemteadur Katri Ots, juhtivteadur Malle Mandre ja teadur Tea Tullus ning oponent prof. Annamari Markkola (Oulu Ülikool, Soome).