Uudised

Tänavu täitub 170 aastat loomaarstiõppe alustamisest Tartus ning sel puhul on Eesti Maaülikoolis ilmunud kaks toekat teost, mis lahkavad veterinaariaõppe saamise ja arengu erinevaid tahke.

Konverentsil Veterinaarmeditsiin 2018 tuli esitulsele Enn Ernitsa ja Toivo Järvise koostatud 348-leheküljeline teos "Meenutusi. 170 aastat loomaarstiõpet Tartus." Raamatusse on kogutud vilistlaste meenutusi oma tudengiajast ja õppejõududest. Mälestustega astuvad lugeja ette paljud erinevate põlvkondade veterinaarharitlased. Omaette osa raamatust täidavad loomaarstlikud lühinaljad.
Trükis on rikkalikult illustreeritud ja võiks lisaks loomaarstidele huvitada ka teisi lugejaid, kellele on kallis Eesti minevik ning keda huvitab meie rahva elu erinevatel, sh. pöördelistel aegadel koos asjakohase sissevaatega muutustesse hariduses, kultuuris ja isiklikes tõekspidamistes.

Teine tänavuse juubeliaasta puhul ilmunud teos Eesti veterinaarmeditsiini ajaloost on aga veelgi mahukam - ligi 600 lehekülge. Septembri alguses ilmunud rikkalikult illustreeritud teaduskogumik kannab pealkirja „Eesti veterinaarmeditsiini lätetel ja hoovustes", mille autoriks on Enn Ernits. Raamatu toimetasid Evelyn Eensoo ja Eha Järv. Teos ilmus EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toel.
Raamat põhineb autori rohketel veterinaarmeditsiini ajaloo alastel uurimustel aastatest 1976 – 2018 ja 1996. aastal kaitstud doktoridissertatsioonil. Osa kirjutisi ja doktoritöö põhiosa ilmusid avalikkuse ette esmakordselt.

Kogumik koosneb kuuest suurpeatükist ehk plokist, millest esimene annab kõigepealt üldise sissevaate Tartu Veterinaariakooli ja -instituudi ning Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna ajalukku. Üksikud kirjutised käsitlevad detailselt Tartu Veterinaariakooli koosseise ning õppekabinette ja ­kogusid, Tartu veterinaariakõrgkooli teaduspanust aegade vältel ning kontakte Saksamaaga.

Autori huvidest lähtuvalt on raamatus suuremat tähelepanu osutatud Tartu veteriaariakõrgkooli ajaloole alates selle rajamisest kuni Esimese maailmasõjani. Teine ja kolmas plokk käsitlevad Tartu Veterinaariakoolile ja ­instituudile kõige rohkem kuulsust toonud veterinaardistsipliinide, nimelt mikrobioloogia ja episotoloogia ajalugu, kusjuures kolmas plokk kujutab endast neid viljelnud õppejõudude ja kasvandike elulugude leksikoni. Neljas suurpeatükk käsitleb saavutusi veterinaarmeditsiini teistes valdkondades.

Enamasti isikute kaudu tehakse juttu normaalse ja patoloogilise anatoomia ning loomade sisehaiguste, veiste leukoosi, vähkide haiguste uurimise ajaloost. Viiendas plokis käsitletakse Eesti veterinaarmeditsiini ajalugu alates kaugest esiajast nõukogude okupatsiooni lõpuni, samuti Eesti Loomaarstide Ühingut ja selle ajakirja ning pagulasloomaarste mitmel mandril. Viimane plokk on pühendatud Eestis seni vähe viljeldud veterinaarbibliograafiale. Selle põhiosa moodustavad Tartu Veterinaariainstituudi ajakirja ning välismaal ilmunud üllitiste (Eesti Vet.-arst ja Fraternrtas Tartuensis) bibliokirjed.