Pressiteated

Magistritöö pakub teehoolduse hindamiseks uudset lahendust

Suve hakul kaitses Pille Toom Eesti Maaülikooli geomaatika õppetooli juures magistritöö, mille metoodika võiks tulevikus olla nii kohalikele omavalitsustele, kuid miks mitte ka maanteeametile teehooldustööde planeerimise abivahendiks.

Teedevõrk vajab Eestis pidevat hooldust, kuid finantside piiratuse tõttu ei ole võimalik panustada võrdselt kõigisse taristutesse. Teede eest vastutavatel asutustel on vaja teha valikuid ning need peavad olema põhjendatud ning läbipaistvad. Teisisõnu on otsustajatel tarvis informatsiooni, millele oma otsustes tugineda.

Teetööde planeerimise aluseks on seni olnud enamasti liiklussagedus, mis baseerub peamiselt liiklusloendustel. Kuid andmete kogumise kulukus ei võimalda seda meetodit rakendada kohalikel omavalitsustel, kirjutab Toom oma töös. Magistritöö eesmärk oli töötada välja metoodika, mille abil on võimalik määrata teede kasutuskoormust rahvastikuregistri andmete alusel.

Töö ajendiks oli Nõo valla pöördumine maaülikooli geomaatika õppetooli poole. Omavalitsus sai pakkuda ainult rahvastikuregistri andmeid. Kuna rahvastikuregistri andmed ning muu metoodika aluseks olnud algandmed (maa-ameti avaandmed, ruumiandmed jm) on hetkel omavalitsusele kättesaadavad, oligi eesmärgiks töötada välja metoodika, kus saaks kasutada tasuta kättesaadavaid andmeid.

Magistritöö lähenes andmetele kvalitatiivselt, luues eri haldusüksustele prototüübi. Metoodika arendati välja ESRI tarkvaraga ArcGIS 10.4 for Desktop. Kuna metoodikat, kuidas selliseid ülevaatekaarte GIS abil teha, ei olnud keegi seni välja töötanud, siis meie esmane huvi oligi töötada välja võimalikult lihtne metoodika ja selle kõrvalproduktina valmisid kolme küla joonised, kirjeldas geomaatika õppetooli dotsent Evelin Jürgenson. Nüüd on võimalik luua ülevaatlikke kaarte liikluskoormusest ja võtta neid aluseks otsustusprotsessis.
Kuna välja töötatud metoodika põhineb ainult rahvastikuregistri andmetel, saab metoodikat kindlasti edasi arendada mõne teguri lisamisega. Edaspidi on võimalik uurida ka võimalusi, kuidas metoodikat automatiseerida.

Töö tulemusi arutanud Nõo vallaametnikud leidsid, et ka ainult rahvastikuregistri andmete alusel määratud teede kasutuskoormused on õiged ja loogilised ning nagu eelnevalt mainitud, mõisteti ühe teemakaardi alusel miks üks testpiirkonnas olev teelõik on vajanud viimastel aastatel lisainvesteeringuid. Sellest võib järeldada, et metoodika osas on usaldusväärsus vastavalt kasutatud algandmetele olemas.