Pressiteated

Eesti ja Läti teadlased uurisid kõige väiksemate kalade elu

Ühes septembriga lõppesid maaülikooli ja Läti Keskkonnalahenduste Instituudi kalandusvälitööd järvedes üle Eesti ja Läti, et selgitada põhjuseid, miks tunnevad kalavastsed end mõned järves paremini, kuid mõnes sootuks kiduvad.

Samal ajal, kui ülepüügi all kannatab 85% kogu maailma kalavarudest, saab hinnanguliselt ligi kolm miljardit inimest oma põhitoiduse kalast, kirjeldas olukorda hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadur Katrit Karus. 

Kalade elu üks raskemaid etappe on vastsestaadium. „Tihti hukkub kuni 99% vastsetest paari päeva jooksul peale aktiivsele toitumisele üleminekut. Üks põhilisi surma põhjuseid on sobiva toidu nappus,“ lisas ta. Faktidest hoolimata on valdkonnas aga veel palju selgusetust, kuna Karuse sõnul pole kalavastsete uuringud just üleliia populaarsed.

Lisaks kaladele uuriti põhjalikult ka ülejäänud järve elustikku, sealhulgas bakterplanktonit, algloomi, suurtaimi ja muud. Projekt näitaski selgelt veetaimestiku olulisust kalavastsete elus. „Võrreldes avaveega on nende arvukus taimestikus tunduvalt kõrgem,“ rääkis Karus. Tema sõnul annab kogutud proovide analüüs vastuse küsimusele, kas kalavastsete eelistuste taga on paremad toitumis- või varjevõimalused.

Uuringute oluliseks tulemuseks on ka erinevate uudsete meetodite katsetamine kalavastsete arvukuse hindamiseks tihedas kaldataimestikus, sest just veetaimede vahelt leiavad kalavastsed rikkalikult toitu. Seetõttu on nende arvukust väga oluline hinnata. Edasi tehakse kogutud kalavastsetele ja –maimudele põhjalik toitumisanalüüs, taipamaks mida nad süüa eelistavad, kuidas on eelistused seotud erinevate tingimustega ja kuidas see kõik mõjutab kalade kasvu ja ellujäämist.

Järvede ääres töötades tundsid teadlaste töö vastu huvi ka kohalikud. „Läbivaks oli mure järvede seisundi pärast, kuna tegemist on neile olulise varandusega,“ kirjeldas Karus elanike emotsioone. Seetõttu loodetakse uurimusega järvede seisukorda parandada.

Projekt jätkub juba uuritud järvedel ka järgmisel aastal, mil on plaanis selgitada, kuidas õnnestus kevadel koorunud noorkalade talvitumine ning kui suures mahus ühinetakse vanema kalapopulatsiooniga.

Projektis osalevad põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse teadlased Katrit Karus, Arvo Tuvikene, Helen Agasild, Tõnu Feldmann ja Priit Zingel. Välitööd leidsid kajastust ka Läti televisioonis ning nendega on võimalik tutvuda videos SIIN (algus 17:50).