Uudised

Doktoritöö täpsustab mäletsejaliste esimeste elunädalate immuunsüsteemi tööd

Lambatall. Foto: Pexels

21. novembril kaitses Tarmo Niine Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekiri teemal „Seedekulglat tõvestavate algloomade mõju mäletsejaliste ägeda järgu vastusele neonataalperioodil. Impact of gastrointestinal protozoan infections on the acute phase response in neonatal ruminants“. Töös uuriti põhjapõdra- ja piimaveisevasikaid ning lambatallesid nende sünnijärgsel perioodil, et selgitada seedekulglat tõvestavate algloomtõvede mõju mäletsejaliste ägeda järgu vastusele (acute phase response) ehk APR-ile.

„Lambatallede uurimisel ilmnes oluline seos näiteks teisel elunädalal toimunud APR-i ja hilisema massi-iibe vahel,” kirjeldas tulemusi Niine, kelle sõnul oli ka piimaveisevasikate APR-i tugevus seotud sama näitajaga. Ühtlasi esines märkimisväärne seos ainurakse parasiidi krüptosporiidi-nakkuse ja APR-i vahel piimaveisevasikatel ning põhjapõdravasikate puhul positiivne seos APR-i ja Giardia-nakkuse vahel.

Poegimise järel läbivad mäletsejad tundliku perioodi, mil puututakse kokku ümbritsevas keskkonnas leiduvate erinevate mikroorganismidega, seal hulgas parasiidid. „Sestap on nii loomaarstile kui loomakasvatajale kasulik omada hindamise skaalat, mille põhjal kohanemisprotsessi edukust täpsemalt mõõta ja hinnata. Sellise skaala leidmiseks on kasulikud ka minu doktoritöö tulemused,“ lõpetas Niine.

Doktoritöö juhendajad on professor Toomas Orro ja doktor Brian Lassen (Kopenhaageni Ülikool) ning oponent proferssor Bernd Lepenies Hannoveri Veterinaarmeditsiini Ülikoolist.

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.