Uudised

Traditsiooniliselt kasutatakse Eestis kinnislehmade poegimiseelset söötmist, et mõjutada positiivselt nii uue laktatsiooni piimatoodangut kui ka vasikate tervist. Viimased teadusuuringud maailmast viitavad aga sellele, et teguviis ei pruugi enam olla lehmade füsioloogilistest aspektidest vajalik.

Homme algava kahepäevase konverentsi „Terve loom ja tervislik toit“ teisel päeval tulebki arutlusele küsimus piimaveiste söötmise tulevikust. Ettekande teevad maaülikooli söötmisteaduse õppetooli juht Meelis Otsa ja teadur Tuomo Kokkonen Helsingi Ülikoolist.

„Teaduskirjanduses ja praktikas levib ses küsimuses erinevaid ideoloogiaid. Sestap kaasame sel korral teadlaste kõrval ka praktikuid, lootuses jõuda ühtse seisukohani, kuidas edasi minna,“ rääkis konverentsi korraldustoimkonna juht Marko Kass.

Esimesel päeval on aga fookuses toiduohutus ning taimsete ja loomsete toorete ja kõrvalsaaduste väärindamine. „Näiteks tekib marjade ja puuviljade töötlemisel palju kõrvalsaadusi. Kas ja kuidas võiks neid kasutada inimtoiduks või saaks neid rakendada loomakasvatuses,“ mõtiskles Kass, kelle sõnul saab kõigest sellest kuulda juba konverentsil. 

Konverents „Terve loom ja tervislik toit“ toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas 4.–5. märtsil. Programmiga on võimalik tutvuda www.terveloomjatervisliktoit.ee.

Lisainfo: Marko Kass, tel: +372 504 5704