Uudised

Artikkel on avaldatud väljaandes Sirp: https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kui-eriala-saab-sona/ 

Erialakeel ja terminiõpe tuleb lõimida erialaainetega ning see eeldab muu hulgas õppejõudude senisest tihedamat ja sisulisemat koostööd.

Mõningasele ebaühtlusele vaatamata on erialakeelt arendatud järjepidevalt. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on kasutusele tulnud suur hulk abivahendeid: eesti keele instituudi keelekogud ja keelenõu, samuti uus terminihalduskeskkond Ekilex, universaalne terminitöövahend terminoloogidele ja erialakeele kasutajatele.

Terminitöös juhindutakse haridus- ja teadusministeeriumi raamdokumendist „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted (2019–2027)“, kus tähtsustatakse eestikeelse terminivara loomist ja arendamist, töö tulemuste avalikku kättesaadavust, terminikehamite koostööd ja infovahetust ning terminitöö populariseerimist. Terminitööd korraldab EKI, kes tegutseb HTMi ning Eesti terminitöö juhtkomitee suuniste alusel. Kummatigi on selge, et terminitöö pole mõeldav erialainimesteta, kellel peab selleks olema soovi ja tahet.

Erialainimese esmane tööriist on termin, seetõttu tuleb hakata arendama terminiteadlikkust, mis tähendab alusteadmisi terminoloogiast, terminiloome loogikast ja hea termini valikupõhimõtetest. Praegu tegutseb üle viiekümne termini­kehami ja igal aastal peetakse rohkelt terminoloogiat ja erialakeelt käsitlevaid üritusi. Eesti maaülikool, kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikool on mitmel aastal kutsunud huvilisi arutlema eriala- ja teaduskeele ning terminiarenduse üle. Selgi aastal on juba saanud teoks terminipäevak „Mõtestades mõistet“, kus osales ligi 80 kolleegi 26 asutusest üle Eesti. Nimetus terminipäevak viitab praktilisele rõhuasetusele: eesmärk on ühendada teooria ja praktika, arutleda oma eriala terminite üle ning leida omandatud teadmistele tuginedes ja kolleegide kõrvalpilgu abil kitsaskohtadele lahendus.

Hea termin on ühetähenduslik, läbipaistev (selge) ja täpne, samuti lühike, keele- ja suupärane ning heakõlaline, ent ka ajakohane ja juurdunud. Uus nähtus (mõiste) tuleb paigutada esmalt mõistesüsteemi ja selle loogikat silmas pidades valida sobiv keelekuju (termin). Sõlmküsimused, mida siinkohal käsitleme, on termini ajakohasus, tähenduse laienemine ja ülemäärane võõrmõju.

Terminitöö pole kergete killast

Üllatuslikult ei ole üldkasutatav ja esmapilgul selge termin raamatukoguhoidja elukutse esindajate arvates enam ajakohane, kuna töö iseloom on muutunud. Mõistele leiti terminipäevaku arutelu käigus kaks võimalikku keelekuju: infotar ja infohoidja. Võimalik, et kasutajad leiavad hoopis mingi kolmanda nimetuse, ent termini raamatukoguhoidja juurdumust arvestades pole see kindel.

Tähenduse laienemist ja sellega seotud mõtte (mõiste) hägustumist kohtame näiteks sõna meedia puhul. Ülekasutuse tõttu on ähmastunud selle tähendus: keelendit kasutatakse nii algses, massiteabevahendi tähenduses kui ka sõnade ajakirjandus, televisioon ja internet sünonüümina. Öeldust tingituna on tekkinud mõistet hägusaks jätvad keelekujud, nagu meediamaja, uudismeedia või meediaväljaanne. Vormilisest küljest süvendab probleemi sõna meedia mitmuslikkus (ladina tüvi), mida keelekasutaja ei taju.

Ootuspäraselt seostub enim terminiküsimusi inglise keele ülemäärase mõjuga. Kiiresti muutuvas maailmas lisandub teiste keelte kaudu ohtralt uusi mõisteid, mida on vaja kuidagi tähistada. Sageli kas ei leita sobivat omakeelset vastet või ei vaevuta seda otsimagi. Nii võetakse kähku kasutusele keelend, mis ei sobi tihtilugu oma keele loogika ja eripäraga. Sellised on näiteks anglitsismid kootsing ja drive in. Esimese puhul kerkib küsimus, kuivõrd on vaja seda eristada mentorlusest. Kootsingut ei peetud terminipäevakul ei läbipaistvaks ega heakõlaliseks, ehkki terminikuju ei ole vastuolus eesti keele ülesehitusega. Kuni paremat omakeelset terminit pole leitud, levib muganduse asemel tõenäoliselt tsitaatsõna või teatud ringis juba ammu pruugis arengunõustamine. Drive in’i vasteteks on pakutud läbisõidurestorani (viidates kohale) ja luugimüüki (viidates nähtusele või tegevusele). Keeleinspektsioon on hiljuti teinud ettepaneku kasutada terminit kaasaost,¹ mis sobib nähtusele või tegevusele viitavana pareminigi. Viimasel ajal võib sõna märgata ka uues ühendis „drive in testimispunkt“. Selle asemel võiks kasutada ühendeid läbisõidu-testimis­punkt, liikuv testimispunkt või proovivõtupunkt.

Üks meie kultuuriruumi tulnud uus mõiste, millele pole veel sobivat omakeelset vastet, on advanced funeral planning (iseenda või pereliikme matuse korraldamine enne surma, sh selle eest tasumine). Võimalikud vasted võiksid olla matuse eelkorraldamine või matuse ettetellimine.

Kõrgharidusega seostub hägune termin ettevõtlusresidentuur (industrial leave). Terminiga tähistatakse akadeemilise töötaja ajutist töötamist ettevõttes, avalikus või vabasektoris. Loomingulisi variante on ohtralt: juba levinud teadmus­siirde kõrval ka teadlasränne, tööpõige, rakenduspõige ja teadlaspuhkus. Mõiste kõiki tahke hõlmavat ja universaalset terminit terminipäevakul küll ei leitud, kuid mõttetööst said ainest Tartu ülikooli terminikomisjonid, kes valisid hiljem termini teadmussiirdepõige.

Terminiõpe praktiliseks

Kõrgkoolide esmaülesanne on olla kõrgetasemelise omakeelse õppe- ja teadustöö kants ning teenida ühiskonda. Nende ülesannete täitmine on tublisti raskendatud, kui ei evita ega jagata põhiteadmisi erialakeelest, terminoloogiast kui teadusvaldkonnast ning, mis tähtsaim, ei teadvustata omakeelse erialakeele olulisust. Omakeelse terminivara säilimise ja arendamise eest ei saa vastutada keegi peale erialainimeste. Veel parem tulemus sünnib siis, kui eriala- ja keeleinimene töötavad koos.

Praegu põhineb terminitöö sageli isiklikul huvil ja missioonitundel. On juhtunud, et teadlane ei vasta terminipäringule, sest peab terminitööd sekundaarseks. Ilma tema panuseta võivad aga ühiskonnas levima hakata õigusaktid või õppematerjalid, mille terminikasutuse ja mõtteselgusega ei saa ta isegi rahul olla.

Üks põhjusi, miks terminitööle piisavalt tähelepanu ei pöörata, on ilmselt seegi, et pahatihti on alusteadmised kasinad. Uuringu tulemused näitavad, et tõhusaim terminiõpe ja -teavitustöö toimub just õppetöö käigus.² Seetõttu on ülitähtis suurendada just praktilise suunitlusega terminiõppe osakaalu nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Parim viis selleks on lõimida erialakeel ja terminiõpe erialaainetega, mis eeldab muu hulgas õppejõudude senisest tihedamat ja sisulisemat koostööd.

1 Keeleinspektsioon utsitab McDonald’sit: McDrive pole mingi tõlkimatu sõna, see tuleb eesti keelde panna! – Õhtuleht 23. IV 2020.

2 Reet Hendrikson, Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2018, lk 59–61.