Uudised

Teadusajakiri Nature Ecology & Evolution avaldas eile artikli Euroopa raamprogrammi projekti MARS tulemustest, kus rahvusvaheline teadusrühm uuris hulgisurve mõju magevee elustikule eri kliimavööndites. Ühekorraga käsitleti uuringus kliima ja maakasutuse muutustest tingitud mõjusid taimedele ja loomadele nii jõgedes kui järvedes.

Ulatuslik andmestik hõlmas 33 eksperimenti ning 14 jõe-/järve- ja valgalauuringut, mis andsid kombineerituna analüüsimiseks 174 surve-vastus paari. Statistiline analüüs ja modelleerimine näitasid, et enamasti mõjutab vee-elustikku mitu survetegurit koos ning nende koosmõju võib olla üksiktegurite mõju summast nii tugevam (sünergiline) kui ka nõrgem (antagonistlik).

Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlased Tiina ja Peeter Nõges ning Fabien Cremona osalesid uuringus Eesti järvede ja Võrtsjärve valgala andmetega. „Kui järvede seisundile oli selgelt kahjulik toitainete, nagu fosfor ja lämmastik, sisalduse tõus ehk eutrofeerumine, siis jõgede seisund sõltus erinevate survetegurite kombinatsioonist,“ võrdles professor Tiina Nõges.

Olenemata sellest tuleb ka järvedes arvestada Nõgese sõnul koosmõjudega, sest kliima soojenemine mõjub seal eutrofeerumisega samasuunaliselt, järvevee pruunistumine aga vastassuunaliselt. Jõgede puhul tuleb lisaks toiteainetega rikastumisele arvestada ka muu reostuse, kliima soojenemise, vooluhulga muutuse ja setetega.

„Majandamise ja tervendamise meetmena on järvede jaoks olulisim toitainete stressi vähendamine, jõgede seisundi parandamiseks tuleks aga rakendada meetmeid, mis leevendavad samaaegselt mitut stressitekitajat, nagu soojenemine või voolu vähenemine,“ kirjeldas Nõges toimetulekuvõimalusi, lisades, et tänuväärseks jõgede kaitsemeetmeks on ka kaldavööndi puhvervõsad.

Täismahus artiklit saab lugeda aadressil: https://doi.org/10.1038/s41559-020-1216-4

Lisainfo: professor Tiina Nõges, +372 5297148