Pressiteated

Teadlased leidsid mageveest seni vaid rannikumeres levinud ümarmudila 

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli kalauurijad tabasid seni Eesti rannikumeres leitud võõrliigi – ümarmudila – ühes Lääne-Virumaa meriforellijões. 

Tartus toimuv konverents käsitleb metsade kasutamist muutuvates keskkonnatingimustes

11.-14. augustil toimub Tartus rahvusvaheline konverents „Forest landscape mosaics: disturbance, restoration and management at times of global change“, mille eesmärgiks on jagada kogemusi metsade häiringute haldamisel ning tutvustada vastavasisuliste uuringute tulemusi.

Eesti Maaülikoolis esitati enim avaldusi maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavale

8. juulil lõppes avalduste vastuvõtt Eesti Maaülikooli bakalaureuse-,  raken...

Eesti Maaülikoolis on kõrgeim konkurss toiduainete tehnoloogia õppekavale

Eesti Maaülikooli bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja rakenduskõrgharidus&oti...

Etnobioloogia suvekool toob Saaremaale tunnustatud teadlased

Eesti Maaülikooli botaanika osakonna poolt 29. juunist 5. juulini korraldatav intensiivkursus toob kokku tunnustatud spetsialistid ning eri taustaga - bioloogia, ökoloogia, toiduteaduste, antropoloogia, etnoloogia, lingvistika ja kultuuriuuringute - noorteadlased Eestist ja teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest.

Doktoritöö: rafineerimata glütserool on lüpsilehmadele sobilik söödalisand

Neljapäeval, 26. juunil tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Marko Kassi väitekiri „Toorglütserooli söötmise mõju lüpsilehmade söömusele, piimajõudlusele ja ainevahetuslikule seisundile“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomakasvatuse erialal.

Eesti Maaülikool võtab sel aastal vastu enam kui 1240 üliõpilast

Eesti Maaülikool ootab sel aastal sisseastumisavaldusi 1244 õppekohale, neist 735 bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe ning integreeritud õppekavadele, 485 magistriõppekavadele ning 24 doktoriõppekavadele. Sisseastumisavalduste vastuvõtt algab 25. juunil ning kestab bakalaureuse- ja magistriõppesse soovijatele 8.juulini, doktoriõppesse pürgijatele aga 15. augustini.

Maaülikoolis esitletakse monograafiat männist Eestis

Kolmapäeval, 18. juunil tutvustatakse Eesti Maaülikoolis monograafiat „Mänd Ees...

Veterinaarmeditsiini inglisekeelsele õppekavale kandideeris 75 välismaalast

15. juunil lõppes vastuvõtt Eesti Maaülikooli inglisekeelsetele erialadele, veter...

Doktoritöö: Kaitsealade haldamisel on oluline välja selgitada osapoolte rollid ja ootused

Esmaspäeval, 16. juunil tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Monika Suškevičsi väitekiri “Kaasamisprotsesside tõhusus ja tulemuslikkus ökoloogilise võrgustiku planeerimisel ning rakendamisel mitmetasandilises valitsemismudelis” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond tunnustas Martin Tishleri magistritööd

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on väga pikka aega pakkunud metsanduse üliõpilastele võimalust oma teadmisi praktikas kinnitada. Igal aastal koostatakse Järvselja andmete baasil ka mitmeid lõputöid, millest parimaid on Järvselja Õppe- ja Katsemetskond  ka premeerinud. Sel aastal anti preemia Martin Tisherile.

Maaülikoolis lõpetab esimene lend biotehniliste süsteemide eriala tudengeid 

Kolmapäeval, 11. juunil lõpetab Eesti Maaülikooli esimene lend biotehniliste sü...

Maaülikooli doktoritöö: Eestis põllumajanduslikke majapidamisi mõjutavad oluliselt selle juhi ja tema pere elutsükliga seotud tegurid 

Neljapäeval, 5. juunil tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi doktorandi Ants-Hannes Viira väitekiri „Eesti põllumajanduse strukturaalne kohanemine – institutsionaalsete muutuste ja põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaalmajanduslike tegurite osa“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maamajanduse ökonoomika erialal. 

Värskes Eesti Looduses kirjutavad mitmed maaülikooli töötajad

Äsja ilmus ajakirja Eesti Loodus erinumber Peipsimaa kohta, mis tasub kotti pista igal kultuurihuvilisel, kes sinnakanti ringi vaatama satub. 80-leheküljeline number lahkab Peipsiga seotud teemasid seinast seina, põhirõhk on aja- ja kodulool, ent üksipulgi on luubi all ka loodus ja matkamisvõimalused. 

40 aastat valgepõsk-laglede lennuloendusi Eestis

Tänavu möödub 40 aastat kevadrändel Lääne-Eestis peatuvate valgepõsk-laglede regulaarsete lennuloenduste alustamisest. Esimene laglede lennuloendus toimus 13. mail 1974. aastal.

Sookurg Ahja 4 on Etioopiast tagasi kodus

Maikuu keskel saabus Etioopiast tagasi koju sookurg Ahja 4, kes peatub nüüd Meelva soos.

Doktoritöö andis suuniseid hädaolukorra riskianalüüsi parendamiseks Eestis

Esmaspäeval, 26. mail kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Ants Tammepuu väitekiri “Hädaolukorra riskianalüüs Eestis” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Kinnitati nutika spetsialiseerumise õppekavad

Uuest õppeaastast (2014/2015) premeerib Eesti Maaülikool tublimaid nutika spetsialiseerumise erialale sisseastunuid 160 eurose erialastipendiumiga kuus, millega loodetakse suunata noorte valikuid majanduse kasvuvaldkondades vajalike erialade kasuks.

Tehnotroonikatudengid osalesid rahvusvahelisel pneumosõidukite võistlusel

Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledži tudengid osalesid iseehitatud pneumo­sõidu­kiga ehk suruõhu jõul töötava hobikarti meenutava masinaga 16.-17. mail Ungaris toimunud rahvusvahelisel võistlusel, millest võttis osa 49 meeskonda kuuest riigist.

Teadlased: Eestis on laialt levinud ohtlik lõhilaste parasiit

Eesti Maaülikooli ja Turu Ülikooli teadlaste uuringu tulemusel avastati paljudes Eesti meriforelli ja lõhe asurkondades ohtlik limaeoslaste hulka kuuluv parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, kes põhjustab lõhilaste noorjärkudel kardetavat neeruhaigust.

Doktoritöö: Et ükski vasikas ei läheks aia taha

Neljapäeval, 15. mail tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Esta Nahkuri väitekiri „Euroopa põdra ja veise vaagna võrdlev morfoloogia sünnituse seisukohast“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal (morfoloogia). Doktoritöö tulemusel selgus, et sünnitada on lihtsam vähemaretatud veisetõugudel.