Pressiteated

Doktoritöö: talvised vahekultuurid parandavad mulda

11. veebruaril kaitses Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Diego Sanchez de Cima oma väitekirja „Vahekultuuride ja väetamise mõju mulla omadustele külvikorrakatses “ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks mullateaduse erialal.

Keskkonnaminister laseb loodusesse tagasi Eesti Maaülikoolis pliimürgistusest terveks ravitud merikotka

Reedel, 12. veebruaril kell 10 vaatab keskkonnaminister Marko Pomerants Varnja piirivalvekordoni juu...

Maaülikooli teadlased uurisid setete rolli Peipsi fosforibilansis

Peipsi järve põhiline keskkonnaprobleem on eutrofeerumine, mis mõjutab järve vee kvaliteeti, elurikkust, kogu ökosüsteemi toimimist ning ka inimeste tervist ja elatusallikaid. Riigikontrolli hinnangul ei ole Eesti riigi praegused veekaitsemeetmed piisavad selleks, et saavutada Euroopa Liidu nõuete kohase järve hea seisundi ka 2021. aastaks (Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. märts 2012). 

Maaülikooli töötajad saavad Presidendilt teenetemärgi

President Ilves annab iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril üle riigi teenetemärgid, mi...

Maaülikooli kalateadlased: kalakasvanduses ja kärestikus elanud lõhe kasvu mõjutavad erinevad geenid

Eesti Maaülikooli ja Turu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuringus hinnati keskkonnas...

Maaülikoolis algab matemaatika riigieksami ettevalmistuskursus

Eesti Maaülikool alustab märtsist matemaatika kursusega, kus on võimalik osaleda k&...

Ilmus Eesti Maaülikooli professori Ülo Niinemetsa kaastoimetatud raamat taimede lehestiku fotosünteesist

Äsja ilmus professor Kouki Hikosaka (Tohoku Ülikooli, Sendai, Jaapan), professor Ülo Niinemetsa (Eesti Maaülikool) ja professor Niels Anteni (Wageningeni Ülikool, Holland) toimetatud raamat “Canopy photosynthesis: from basics to applications”, mis käsitleb lehestikuteaduse viimaseid arenguid.

Tartu konverentsisaadiku tiitli said Urmas Peterson ja Ülle Jaakma

Tänuüritusel anti kuuendat korda välja Tartu Konverentsisaadiku programmi tunnustused kolmele möödunud aastal Tartus toimunud konverentsile ning kümnele valdkonda panustanud Tartu konverentsikorraldajale. Tartu linna tunnustuse sai teiste seas IUFRO maastikuökoloogia konverents, Tartu konverentsiturismi edendamise eest said konverentsisaadiku tiitli Urmas Peterson ja Ülle Jaakma. 

Kuu lõpus toimuvad üle Eesti Teaduslahingu esimesed osavõistlused

25.-29. jaanuarini toimuvad kõigis maakondades ja Tallinnas Teaduslahingu esimesed osav&otild...

Maaülikooli doktoritöö: tärklist metaboliseeritakse ainult tingimustes, kus fotosünteesi ei toimu

Reedel, 8. jaanuaril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Hiie Ivanova väitekiri „Respiratoorse ja fotorespiratoorse dekarboksüülimise vastused sisemiste ja väliste faktorite toimele C3 taimedes“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks taimefüsioloogia erialal.

Peterburi Metsatehnilise Akadeemia professor räägib maaülikoolis Venemaa metsanduse hetkeseisust

Reedel, 8. jaanuaril teeb Peterburi Metsatehnilise Akadeemia professor Andrei Selihovkin Eesti Maa&u...

Maaülikooli teadlased osalesid ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud järvede kliimauuringus

Eesti Maaülikooli järveteadlased osalesid vahetult pärast Pariisi kliimakonverentsi m...

Sookurg Ahja 4 võtab uue aasta vastu tavapärases talvitumiskohas Sulultas

Satelliitkurg Ahja 4 jõudis 28. detsembril oma tavapärasesse talvitumiskohta Etioopias A...

Eesti taimeteadlaste debatt mainekas teadusajakirjas seostab suureskaalalisi protsesse elurikkuse kujunemisega

Maailma ühes juhtivas teadusajakirjas Science ilmus debatt, kus liigifondi ja taimede mitmekesisuse ja produktiivsuse seoste üle arutlesid ühelt poolt Eesti Maaülikooli vanemteadur Lauri Laanisto ja teiselt poolt Tartu Ülikooli professorid Meelis Pärtel ja Martin Zobel.

Teadlaste Peipsi-uuringud pälvisid USA-s tähelepanu

USA internetiajakiri “Yale Environment 360” uuris kliimamuutuse mõju põhjapoolkera suurtele järvedele, kasutades artiklis ka Eesti Maaülikooli teadlaste andmeid. Keskkonnajakirjanik Cheryl Katz kasutas artiklis näidetena Baikali järve, Tahoe järve Ameerika Ühendriikides Kalifornia ning Nevade piiril, Ameerika Suurjärvistut ning Peipsi järve. 

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab üliõpilastele stipendiumi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksab taas ühekordset õpitoetust, mis on mõeldud Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusega seotud õppekavade üliõpilastele. Sel aastal pälvisid ühekordse õpitoetuse suurusega 500 eurot kaks Eesti Maaülikooli tudengit: Diana Salf, kes õpib põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval, ning Katrina Lang, kes õpib vee- ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval. 

Hariliku männi populatsioonisisene varieeruvus toitainetevaeses mullas on suur

Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Brasiilia, Iraani ja Šveitsi kolleegidega uurisid hariliku männi geneetilist varieeruvust ja populatsioonistruktuuri üksteisest eemal asuvates rabades. Uuringu tulemusel selgus, et männi puhul oli varieeruvus populatsiooni sees suurem kui populatsioonide vahel.

Liha- ja piimatehnoloogiaalast haridust on Eesti Maaülikoolis antud juba 55 aastat

Reedel, 4. detsembril tähistatakse Eesti Maaülikoolis toimuva konverentsiga liha- ja piimatehnoloogiaalase hariduse andmise 55. aastapäeva. 

Eesti Maaülikool tutvustab Teeviidal üht maailma kiireimat lüpsirobotit

Tallinnas 4.-5. detsembril toimuval noorte infomessil Teeviit 2015 näeb Eesti Maaülikooli ...

Doktoritöö võrdles mahe- ja tavakartulikasvatussüsteeme

Reedel, 4. detsembril kell 11.15 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja k...

Mullapäeval saab igaüks käed mullaseks teha

Reedel, 4. detsembril toimub Eesti Maaülikooli peahoones kuues mullapäev, mis paneb punkti...