Eesti Maaülikooli ajalugu

Esimesed märgid põllumajandusliku hariduse andmisest tänasel Eesti territooriumil seonduvad 1632. aastal Tartus asutatud ülikooliga Academia Gustaviana. 19. sajandil oli võimalik mõningaid põllumajanduslikke õppeaineid kuulata 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikoolis.

Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse 1848, mil loodi Tartu veterinaariakool, mis 1873. aastal muudeti Tartu veterinaariainstituudiks. Aastal 1919 ühendati veterinaariainstituut Tartu Ülikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis 1920. aastal jagati metsa- ning agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas endas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. 1946. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond ning 1950. aastal nimetati loomaarstiteaduskond ümber veterinaariateaduskonnaks.

1951. aastal loodi kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). Lisaks olemasolevatele veterinaaria- ja metsandusteaduskonnale moodustati põllumajandusteaduskonnast agronoomia- ja zootehnikateaduskond. Tallinna Polütehnilisest Instituudist toodi üle põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond ja avati hüdromelioratsiooni teaduskond hüdromelioratsiooni ja maakorralduse erialadega. Tartu Riikliku Ülikooli haldusalast toodi üle ka Järvselja õppekatsemajand ja katsejaamad Raadil. EPA allus loomise algul Nõukogude Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile. 1954. aastal avati esimene venekeelne osakond põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonnas. 1955. aastal moodustati kaugõppe paremaks organiseerimiseks vastav iseseisev teaduskond. 1956. aastal toodi EPA NSVL Põllumajandusministeeriumi alluvusse, kuhu ta jäi kuni Eesti taasiseseisvumiseni.

1991. aastal valmis esimene EPA arengukava kuni aastani 2000, toimus üleminek uuele õppekorraldusele. EV Ülemnõukogu kinnitas uue põhikirja ja EPA nimetati ümber Eesti Põllumajandusülikooliks (EPMÜ). 1992. aastal liitus EPMÜga väikeettevõte ELVI Aqua, mille baasil loodi Keskkonnakaitse Instituut. 1997. aastal nimetati veterinaariateaduskond loomaarstiteaduskonnaks.

EPMÜ kui riiklik ülikool muudeti 1996. aastal avalik-õiguslikuks ülikooliks. 1997. aastal oli vastuvõtt riikliku tellimuse alusel  400 üliõpilast. Alustati riigitellimusvälise tasulise õppega, loodi Avatud Ülikool. Laiendati ülikooli teadustegevust – 1993. aastal ühines EPMÜga Maaelu Arengu Instituut, 1994. aastal Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut, 1996. aastal Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi teadustööga tegelevad üksused (1997. aastal loodi selle baasil Metsanduslik Uurimisinstituut), 1997. aastal Zooloogia ja Botaanika Instituut, Eksperimentaalbioloogia Instituut ja Eesti Taimebioloogia Uurimiskeskus EVIKA. EPMÜsse koondus selle tulemusena peaaegu kogu veterinaaria-, loomakasvatus-, põllumajandus- ja metsandusalane uurimistöö Eestis ning suurem osa bioloogia-, maaparandus- ja maakorraldusalasest tegevusest. 1997. aastal moodustati endiste õppe-katsemajandite baasil Sihtasutus Järvselja Õppe- ja Katsemajand, Sihtasutus Arkna Katsejaam, Sihtasutus Piistaoja Katsejaam ja Sihtasutus Eerika Katsejaam.

27. novembril 2005. aastal jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikooli nimi muudeti Eesti Maaülikooliks (inglise keeles: Estonian University of Life Sciences; vene keeles: Университет естественных наук Эстонии).

Aastatel 2005-2022 oli ülikoolis viis akadeemilist struktuuriüksust: põllumajandus- ja keskkonnainstituut, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, metsandus- ja maaehitusinstituut, tehnikainstituut ning majandus- ja sotsiaalinstituut. 2022. aasta jaanuarist jõustunud struktuurireformiga on Eesti Maaülikoolis kolm instituuti: põllumajandus- ja keskkonnainstituut, metsanduse ja inseneeria instituut, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. 


Endised rektorid:
Richard Antons  1951-1954
Minna Klement  1954-1969
Arnold Rüütel  1969-1977
Nikolai Koslov  1977-1988
Olev Saveli  1988-1993
Mait Klaassen  1993-1998
Henn Elmet  1998-2002
Alar Karis  2003-2007
Mait Klaassen 2008-2023