Eesti maaülikooli arengukava aastani 2015

Vastu võetud ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 3, Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 25.1.4 ja Eesti Põllumajandusülikooli nõukogu 21.10.2004 määruse nr 15 „Eesti Põllumajandusülikooli eelarve eeskiri” punkti 2.1 alusel.


1. Sissejuhatus
Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2015 on dokument, mis määratleb ülikooli üldise arengutee ja rolli ühiskonnas ning kirjeldab põhilised eesmärgid ja tegevused ülikooli kutsumuse ja kohustuse täitmiseks.
Arengukava toetab teadmuspõhist ühiskonda kujundava Euroopa Liidu liikmesriigi kohustuste täitmist ning lähtub olulisematest Eesti ja Euroopa Liidu suunistest ja strateegilistest dokumentidest (LISA 3).
Strateegia juhtmotiiviks on aidata luua euroopalikke ühisväärtusi ning säilitada emakeelset kultuuri ja teadust – muuta konkurentsivõimelisemaks ülikooliharidust ning edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.
Ülikool katab oma vajadusi ja kasutab kõiki võimalusi tulevikupildist lähtuvate eesmärkide täitmiseks prioriteete silmas pidades.
Lühema ajavahemiku või kitsamate tegevusvaldkondade jaoks koostatakse arengukava seisukohtadele tuginevad konkreetsed tegevuskavad.

2. Lähteolud
Majanduse üleilmastumine ja süvenev tööjaotus teravdavad konkurentsi kogu maailmas. Ressursside piiratus ja tarbimise kasv tekitavad vastuolu looduskeskkonnaga. Süvenenud on demograafilised probleemid, mis omakorda on tekitanud riikidevahelise konkurentsi tööjõu pärast. Eesti ja tema ülikoolid peavad aitama ellu viia Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiat (Lissaboni strateegia), mille oluliseks ülesandeks on muu hulgas valmistada ette kõrge kvalifikatsiooniga teadlasi ja insenere. Tähelepanu keskmes on haritud inimene, kes suudab luua ja arendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid.
Avatud ühiskonna ning kõrghariduse rahvusvahelistumise tingimustes tähendab oma koha leidmine varasemast märksa tõsisemate valikute tegemist. Tulevikuplaane kavandades tuleb eriti rõhku panna tegevustele, mis on seotud nii rahvuskultuuri ja loodusega kui ka eelisarendatavate valdkondadega majanduses (võtmevaldkondadega): maakasutuse, loodusressursside ja keskkonna säästliku kasutamise ning toidu- ja tööstusliku biotehnoloogiaga.
2005. aastast toimiv ülikooli akadeemiline struktuur rajaneb viiel instituudil, mis tagavad nii õppe- kui ka teadustöö järjepideva arengu. Välja on kujunenud selged tegevus- ja vastutusvaldkonnad. Õppetööd ning teadus- ja arendustegevust kavandades orienteerutakse kvaliteedile.
Ülikooli organisatsiooni restruktureerimisega ühtaegu korrastatakse ja optimeeritakse ülikooli territoriaal-ruumilist paiknemist: a) ülikool koondub Tähtvere linnakusse; b) ülikoolilinnak arendatakse kavakindlalt välja; c) kasutusse jäävad hooned renoveeritakse ja ehitatakse uusi; d) loobutakse kasutusest välja jäävatest hoonetest ja maavaldustest; e) väljaspool Tartut asuvad baasid kaasajastatakse.
Aluse ülikooli teadus- ja arendustegevuse strateegiliseks planeerimiseks annab praeguse olukorra SWOT-analüüs, kus tugevused ja nõrkused iseloomustavad sisemisi protsesse ning võimalused ja ohud väliseid mõjutegureid (LISA 2).
Praeguses olukorras vajavad tähelepanu järgmised põhiprobleemid.
Niinimetatud kriitilise massi puudumine mitmes valdkonnas on põhjustanud akadeemilise personali suure koormuse, piiratud rahvusvahelise koostöö võime, publikatsioonide vähesuse mõnes valdkonnas, ebapiisava teenuste pakkumise ja teadusprojektide taotlemise võime. See on omakorda pidurdanud õppejõudude ja teadlaste järelkasvu ning raskendanud teaduse infrastruktuuri arengut.
Lõplikult välja arendamata ülikoolilinnaku, uue organisatsioonilise struktuuri kasutamata võimaluste ning uute üksuste väljakujunemata seesmise koostöö tõttu ei ole töötajatel tekkinud selget tulevikupilti ja akadeemilist kodutunnet. Hästi ei toimi veel tugiteenuste infosüsteemid.
Tuleb tunnistada mõnede õppekavade nõrka ülikoolisisest integreeritust, nende puudulikku pädevuspõhisust ja ülesehitust, õpetamise madalat kvaliteeti ja praktikasüsteemi nõrkust. Selle tagajärjeks on üliõpilaste tagasihoidlikud teadmised ja motivatsioon ning võimekate ja kvalifitseeritud õppejõudude ning teadurite vähesus mitmes valdkonnas.

3. Roll ühiskonnas
Eesti Maaülikool täidab ühiskonnas avalik-õigusliku teadus- ja arendus-, õppe- ning kultuuriasutuse rolli. Ülikooli sihiks on areneda avatud, paindliku juhtimise ning kaasaegse õppe- ja teadustöö infrastruktuuriga euroopalikuks ülikooliks, kus tegevusi kavandades arvestatakse ühiskonna vajadusi ja interdistsiplinaarsust.
Ülikool teeb rahvusvahelisel tasemel teadus- ja arendustööd kõigis maaelu ja maamajanduse ning inimese eluks vajalike primaarsete ressursside säästliku kasutamise ja elukeskkonna säilitamisega seotud interdistsiplinaarsetes valdkondades. Ülikool korraldab innovaatilist tegevust, annab teaduspõhist akadeemilist haridust ning arendab elukestvat õpet.

4. Väärtused

Areng ja usaldusväärsus
Ülikool on avatud uutele ideedele ning loob võimalusi elukestvaks õppeks ning teadmiste täiendamiseks. Ülikool pakub kvaliteetset haridust ja teadust, on lepingutes usaldusväärne partner ning keskendub uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamisele.

Avatus ja kodanikujulgus
Ülikool on autonoomne ja avatud institutsioon, mis toetub oma liikmeskonna mainele. Ülikooli avatust iseloomustab akadeemiline vabadus ja suhtluskultuur ning kodanikujulgus, professionaalsus ja sotsiaalne vastutus. Ülikool on avatud koostööks ja elukestvaks õppeks.

Loodussäästlikkus ja eetilisus
Ülikool on säästliku ja looduslähedase eluhoiaku ning loodushoidliku mõtteviisi kujundaja ning väärtustab elu hoidmist ja looduse säästmist. Tähtsaks põhimõtteks ülikooli tegevuses on eetilisus.

Linna- ja maaelu tasakaal
Ülikool tunnetab oma tegemistes vastutust ühiskonna ees ja peab oluliseks linna- ja maaelu tasakaalustatud arengut. Ülikool peab majandusliku heaolu ja sõltumatuse eelduseks omamaiste loodusvarade mitmekülgsemat kasutust. Teadus- ja õppetegevust kavandades peetakse tähtsaks oma rolli maaelu ja -kultuuri põhiväärtuste järjepidevuse kandjana.

Eesti keel ja kultuur
Ülikool kannab vastutust rahvuskultuuri kestmise ning eesti teaduskeele loova arendamise ning emakeelse ülikoolihariduse andmise eest.

Suhted, traditsioonid ja kodutunne
Ülikooli suurim väärtus on motiveeritud liikmeskond. Ülikool hoolib oma üliõpilastest ja töötajatest, väärtustab loovust ning hoolitseb akadeemilise järjepidevuse ja traditsioonide kestmise eest. Ülikoolilinnakut arendades peetakse tähtsaks meeldiva töö- ja õpikeskkonna kujundamist.
Ülikool toetub oma tegevuses koostööle ning peab oluliseks rakendada demokraatlikku ja läbipaistvat juhtimisstiili.

Võrdne kohtlemine ja sallivus
Ülikool hoiab oma head mainet võrdsete võimaluste looja ja salliva õhkkonna kujundajana. Ülikool toetab täiskasvanukoolituse kaudu võrdseid võimalusi õppimiseks ja tugevdab personalipoliitika kaudu head mainet tööandjana.

5. Kutsumus ja kohustus (MISSIOON)
Akadeemilise kultuuri kandjana edendab maaülikool teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist.

6. Tulevikupilt (VISIOON)
Maaülikool on Eestis kõrgelt hinnatud rahvusvaheline õppeasutus ja teaduskeskus loodusvarade säästliku kasutamise ja maamajanduse valdkonnas.

7. Strateegilised eesmärgid
Ülikooli tegutsemiskeskkond muutub rahvusvahelisemaks ning laieneb teaduskoostöö. Enam tähelepanu pööratakse teadustöö tulemuste juurutamisele.
Lähtudes Eesti ja maailma kõrgharidust ja teadust kujundavatest teguritest, on ülikool kavandanud oma tegevuse neljas strateegilises tegevusvaldkonnas.

7.1. Teadmuspõhise Eesti kujundaja
Rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö
Ülikooli eesmärgiks on tõsta teadustöö kvaliteeti ja suurendada selle rahvusvahelisust. Teadustöös on oluline kõrge kvaliteet ja uurimistöö eetilisus. Ülikool tähtsustab teadlase rolli
arvamusliidrina ühiskonnas.

7.1.1. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised töörühmad
Rahvusvahelise koostöö tihendamiseks peab ülikool vajalikuks parandada ülikoolisisest koostööd ja luua võimekamaid ning optimaalse suurusega töörühmi. Oluline on algatada interdistsiplinaarseid uurimisrühmi ja pakkuda tasemel kraadiõpet.
Peetakse silmas, et rahvusvahelist koostööd tehtaks kõigis töörühmades ja uurimistöösse oleksid kaasatud välisteadlased ja -õppejõud.

7.1.2. Kõrgetasemeline teadustöö, tugevad alusuuringud
Ülikool arendab võtmevaldkondi, milles ta on kompetentne ja motiveeritud teadustöö liider, toetades ja väärtustades aktiivset osalust rahvuslikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ja projektides. Ülikool soodustab teadlaste professionaalsete teadmiste ja uurimistulemuste rakendamist ja sidemete tugevdamist ettevõtetega.
Ülikool arendab teaduse infrastruktuuri ning tagab uurimisrühmade ja tugistruktuuri professionaalsuse.
Teadustöö kvaliteeti analüüsitakse regulaarselt.

7.2. Kõrgelt hinnatud ülikoolihariduse andja

Rahvusvaheliselt avatud ülikool
Ülikooli eesmärgiks on anda konkurentsivõimelisel õppe- ja teadustööl põhinev kvaliteetne ja kõrgelt hinnatud hariduse ning koolitada üliõpilastest oma eriala asjatundjad ja mitmekülgsed isiksused.

7.2.1. Hea kvaliteediga ja rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavad
Õpetamise aluseks on rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekava, mis on pädevuspõhise ülesehitusega, atraktiivne üliõpilastele ja vajalik ühiskonnale. Ülikool arendab ja loob õppekavasid vastavalt ühiskonnas, sh maamajanduses toimuvatele muutustele.

7.2.2. Kaasajastatud õppeprotsess
Õppetöö korraldamise lahutamatuks osaks on kaasaegne ülikoolilinnak, teaduslaborid, katsebaasid ja õpperuumid ning üliõpilaste kindlustamine iseseisvaks tööks vajalike õppematerjalidega. Õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ja ülikooli vastava valdkonna parimaid teadlasi. Ülikool arendab tegevusi, mis toetavad õpetamise ja õppimise kvaliteeti, sh uute õppemeetodite kasutamist (E-õpe jne), praktikakorraldust, üliõpilasvahetust jne.
Suurendatakse võõrkeelsete õpingute osakaalu.

7.2.3. Konkurentsivõimeline järelkasv ja edukas doktorikool
Ülikooli õppejõud on eelkõige oma eriala pädevad teadlased. Ülikool suurendab oma vastutusvaldkondade õppejõudude ja teadlaste konkurentsivõimet ning motivatsiooni ja peab vajalikuks koolitada või kutsuda problemaatilistesse/prioriteetsetesse valdkondadesse tugevaid liidreid.
Ülikooli eesmärk on rahvusvaheline doktoriõpe ja õpingute korraldamine koostöös Euroopa ülikoolide doktorikoolidega.

7.2.4. Elukestev õpe
Ülikool pakub paindlikke ja õppijate vajadusi arvestavaid õppimisvõimalusi nii taseme- kui ka täiendusõppes. Ülikool lähtub õppimisvõimalusi luues nii avaliku ja erasektori kui ka mittetulundussektori ja üksikisiku vajadustest.

7.2.5. Rahvusvaheliselt tunnustatud partner õppe- ja teadustöös
Ülikool väärtustab osalust rahvusvahelistel konkurssidel ja rahvusvahelistes projektides. Ülikool suurendab võõrkeelsete ainekursuste ja magistriprogrammide arvu ning edendab ülikoolidevahelist koostööd doktoriõppes.

7.3. Ühiskonna edendaja
Ettevõtlikkus ja loodussäästlik mõtteviis
Ülikooli olulisi eesmärke on juurutada uurimistöö tulemusi praktikasse ning varustada tööjõuturgu spetsialistidega, kellele on omane loodussäästlik eluhoiak ja sotsiaalne vastutustunne.

7.3.1. Ühiskonna arengut toetav tegevus
Ülikool suurendab oma pädevust innovatsioonisüsteemis osalemiseks ja soodustab teadlaste ning õppejõudude professionaalsete oskuste ja uurimistulemuste rakendamist ühiskonna arengu heaks. Teadmuspõhised lahendused aitavad kaasa ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisele. Oluline on koostöö avaliku ja erasektori, mittetulundussektori ja üksikisikutega.

7.3.2. Ülikooli maine ja tuntus
Ülikool on hinnatud ja usaldusväärne, tema maine ja tuntus rajaneb õpetamise ja teadustöö kvaliteedil. Ülikooli lõpetajate omandatud väärtushinnangud aitavad kaasa ühiskonna hoiakute muutumisele ja loodusäästliku mõtteviisi kujundamisele. Ülikoolil on oluline roll linna ja maa tasakaalustatud arengu ning maaelu põhiväärtuste kujundajana.

7.4. Akadeemilise kultuuri kandja
Motiveeriv töökeskkond ja sidus elukorraldus
Ülikooli eesmärgiks on luua teadus- ja õppetööks kvaliteetne ja motiveeriv töökeskkond ning tagada efektiivne haldus- ja tugistruktuur.

7.4.1. Koostöövõimeline ja eesmärgistatud organisatsioon
Ülikool jätkab enda kui efektiivse ja jätkusuutliku organisatsiooni ülesehitamist, mida iseloomustavad eelkõige ühised väärtused ja akadeemiline kodutunne, väljakujunenud organisatsioonikultuur, süsteemne infovahetus, materiaal-tehniliste vahendite koordineeritud kasutus ning struktuuriüksuste tihe koostöö.
Ülikool investeerib töötajate heaolusse ning hoolitseb nende ametioskuste pideva arendamise eest, viljeleb kaasaegset juhtimiskultuuri ning majandab efektiivselt. Ülikool peab oluliseks pakkuda kaasaegset töökeskkonda ja materiaal-tehnilisi võimalusi, kindlustamaks teadlaste järelkasvu.
Ülikool peab tähtsaks püsivaid töösuhteid, töötajate selge tulevikupildi kujundamist ja konkurentsivõimelist palka.
Ülikool jätkab oma vastutusvaldkondades õppejõudude ja teadlaste konkurentsivõime tõstmist ja motiveerivate töötingimuste loomist.
Ülikool peab tähtsaks ladusat õppekorraldust, motiveerivat ja head õppekeskkonda ning üliõpilaste füüsilise tervise arenguks vajaliku keskkonna loomist.
Vähendamaks teadlaste ja õppejõudude administratiivtööd ning võimaldamaks neil keskenduda põhitegevusele, jätkatakse süsteemse infovahetuse ning efektiivse ja optimaalse tugistruktuuri arendamist.

7.4.2. Kaasaegne, hästi toimiva infrastruktuuriga kompaktne ülikoolilinnak
Ülikool jätkab kaasaegse ülikoolilinnaku väljaehitamist ja koondab põhitegevuse Tähtverre. Hooned ja ruumid remonditakse ning sisustatakse vastavalt kaasaja nõuetele, lähtuvalt nende funktsioonidest ja ülikooli liikmeskonna vajadustest. Luuakse vajalikud laboratooriumid ja integreeritud infosüsteem.
Infrastruktuuri arendatakse pikemaajaliste arengu- ja tegevuskavade alusel. Hooneid renoveeritakse tervikute kaupa. Õppe- ja teadustöö ruume kaasajastatakse vastavalt aja nõuetele.
Infrastruktuuri arendades, sh hooneid renoveerides ja ehitades arvestatakse loodussäästlike põhimõtetega.

7.4.3. Teadus- ja õppetöö kogud ning välibaasid
Ülikool loob eeldused ja võimalused looduse uurimiseks ning arendab loodusteaduslikke ja õppekogusid.
Ülikooli välibaasides luuakse õppe- ja teadustööks kaasaja nõuetele vastavad tingimused.

7.4.4. Tõhus teabesüsteem
Ülikoolisisest ja -välist suhtlust edendades peab ülikool vajalikuks arvestada erinevate huvigruppide vajadusi ja soove.
Teabelevi peab aitama kaasa maaülikooli positiivse kuvandi arendamisele ning olema kooskõlas ülikooli korporatiivse identiteedi ja strateegiliste eesmärkidega.
Teabesüsteemi, sh elektroonilisi süsteeme arendatakse tervikuna ja ökonoomselt nii, et see toetaks ülikooli juhtimist ja koostööd.
Ülikooli raamatukogu arendatakse nii, et raamatukogu suudaks pakkuda kaasaegset ja kvaliteetset raamatukogu- ja infoteenust ning olla oma vastutusvaldkonna teadusinfo vahendajaks Eesti teadusraamatukogude süsteemis.

8. Arengukava elluviimise korraldus
Ülikooli arengukava on dokument, mille alusel töötatakse välja instituutide arengukavad ning konkreetsed tegevusplaanid lühema ajavahemiku või kitsamate tegevusvaldkondade jaoks. Igaks aastaks koostatakse konkreetsed arendusülesanded, mis peavad vastama arengukava ja selle tegevuskava põhimõtetele. Arendusülesannete täitmist arutab ülikooli nõukogu vähemalt üks kord aastas. Arengukava täitmist koordineerib teadusprorektor.
Iga instituut vastutab oma vastutusvaldkondade konkurentsivõime ja arengu eest. Instituudid annavad ülikooli nõukogus oma arengukava elluviimisest aru vähemalt kord kolme aasta jooksul.

9. Tegevuskavad, programmid, strateegiad
Ülikool koostab ja uuendab käesoleva dokumendi seisukohtadele tuginedes järgmised dokumendid:
Teadus- ja arendustegevuse strateegia;
Õppe kvaliteedistrateegia;
Territoriaal-ruumiline arengukava;
Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2015 tegevuskava.
Ülalnimetatud dokumentides tuuakse välja vastava valdkonna tegevused, vastutajad ja ressursid.



LISA 1
Lühiajalugu
Esimene kõrgkool Eestis, kus sai läbida täieliku õppeprogrammi ühes põllumajanduslikus valdkonnas, loomaarsti erialal, oli 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakool, mis 1873. aastal muudeti Tartu veterinaariainstituudiks.
Aastal 1919 ühendati veterinaariainstituut Tartu ülikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis 1920. aastal jagati metsa- ning agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane hõlmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. 1946 loodi eraldi metsandusteaduskond.
Aastal 1951. moodustati kolmest nimetatud teaduskonnast Eesti põllumajanduse akadeemia (EPA). Lisandusid agronoomia- ja zootehnikateaduskond, hüdromelioratisooni teaduskond. Põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond toodi üle Tallinna polütehnilisest instituudist.
Aastal 1954 avati esimene venekeelne osakond, 1956 viidi EPA NSV Liidu põllumajandusministeeriumi alluvusse, kuhu ta jäi kuni Eesti taasiseseisvumiseni.
Aastal 1991 mindi üle uuele õppekorraldusele, EPA nimetati Eesti põllumajandusülikooliks (EPMÜ). Liitus väikeettevõte ELVI Aqua, mille alusel loodi keskkonnakaitse instituut.
Edaspidi liitus põllumajandusülikooliga rida instituute ja teadusüksusi (1994 Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituut, 1997 zooloogia ja botaanika instituut jt).
Jaanuaris 2005 moodustati uued akadeemilised struktuuriüksused: senise kuue teaduskonna ja kaheksa instituudi asemel jätkas viis instituuti: põllumajandus- ja keskkonnainstituut, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, metsandus- ja maaehitusinstituut, tehnikainstituut ning majandus- ja sotsiaalinstituut. Novembris 2005 muudeti nimi: Eesti Põllumajandusülikoolist sai Eesti Maaülikool.


LISA 2
SWOT

TUGEVUSED
1. Välja on kujunenud selged tegevus- ja vastutusvaldkonnad.
2. Välja on kujunemas ülikoolilinnak.
3. Antav akadeemiline haridus on tugeva praktilise orientatsiooniga.
4. Optimaalsest suurusest tingitud operatiivsus.
5. Rakendusuuringute suur osakaal.
6. Selged sihtgrupid.
7. Hea rahvusvahelise koostöö kogemus mitmetes valdkondades.
8. Rahvusvahelisel tasemel uurimisrühmad mõnedes valdkondades.
6. Multidistsiplinaarsus.
9. Riigi vajadus ja ühiskonna toetus.
10. Orienteeritus kvaliteedikriteeriumidele nii õppetöös- kui ka teadus- ja arendustegevuses.
11. Olemasolev organisatsiooniline struktuur on loonud eeldused valdkondade sisemiseks koostööks.
12. Hea infotehnoloogiline tase.
13. Suurte ja heas seisukorras loodusteaduslike kogude olemasolu.
14. Aktiivsete ja missioonitundeliste teadlaste ning õppejõudude olemasolu.
15. Valmisolek arendada rahvusvahelist õppetööd.

NÕRKUSED
1. Mitmetes valdkondades puudub järelkasv.
2. Akadeemiline personal vananeb, nõrga motiveerituse tõttu on noorte osa teaduses vähenenud.
3. Väikesed töörühmad, mitmes võtmevaldkonnas puudub finantseeringu tagamiseks vajalik „kriitiline mass“.
4. Rahvusvahelist ja struktuuriüksuste vahelist koostööd piirab akadeemilise personali suur töökoormus.
5. Uues struktuuris ei ole veel välja kujunenud hea sisemine koostöö, teadusvaldkondade vaheline integratsioon on nõrk, valdkondadevahelisi uurimistöid vähe, prioriteetide puudumine teadusvaldkondade vahel ja valdkondade sees.
6. Ülikooli ebapiisav tuntus tingib üliõpilaste ebaühtlase kvaliteedi.
7. Mõnedes valdkondades on teadustöö tase ebaühtlane ning õppejõudude ja teadlaste kompetents on ebapiisav.
8. Vähe arvamusliidreid.
9.Vähene akadeemiline liikuvus nii üliõpilaste kui ka õppejõudude seas.
10. Vananenud infrastruktuur ja nõrk laboratoorne baas.
11. Õppekavade vähene integreeritus ja rahvusvaheliste õpekavade vähesus.
12. Nõrk praktikasüsteem.
13. Nõrk oma kooli tunne.
14. Halb administratiivne infovahetus.
15. Teadustulemuste praktikasse rakendamine on süsteemitu ning motiveerimata, tagasiside tootjatelt ebapiisav.
16. Aeglane ümberorienteerumine perspektiivsetele uurimissuundadele.

VÕIMALUSED
1. Ühiskonna avatus: rahvusvahelise turu ja finantseerimisvõimaluste olemasolu, ühiskonna kasvav vajadus teadus- ja arendustöö tulemuste järele nii Eestis kui ka välismaal, soodsad võimalused turu hõlvamiseks kolmandas maailmas.
2. Arenguvõimaluste paranemine seoses EL liikmelisusega, põllumajandustootmise ja maaelu elavnemine.
3. EL prioriteetide ja huvide vastavus ülikooli profiilile.
4. Avaliku ja erasektori vajaduste suurenemine teadustöö tulemuste järele: teadus – nõustamine–tootmine – tarbimine.
5. Selgelt nähtav ja väljakujunenud spetsiifika, „oma nägu“ ülikoolidevahelises tööjaotuses.
6. Rahvusvahelise koostöö suurem aktiveerumine kõigis võtmevaldkondades.
7. Intensiivsem akadeemiline liikuvus.
8. Välismaalt Eestisse tulevate teadlaste ja õppejõudude osakaalu suurenemine.
9. Võimaluse tekkimine nn eesliiniuurimusteks, kus on integreeritud baas- ja rakendusteaduse komponent.
10. Rahvusvaheliste kohustuste täitmisest tulenev riigipoolne nõudlus spetsialistide järele.
11. EL piiririigi staatus, Lääne- ja Ida-Euroopa teaduse vahendamine.
12. Kuulumine rahvusvahelistesse teadus- ja arendustegevuse võrgustikesse.
13. Välisüliõpilaste arvu suurenemine.
14. Ülikoolilinnaku paiknemine Tartu linna „väravas“.

OHUD
1. Riikliku teaduspoliitika muutumine finantseerimise korporatiivsuse suunas.
2. Finantseerimissüsteemi ebastabiilsus, alusuuringute keskne ning rakendusuuringuid ja arendustegevust mittesoodustav.
3. Jätkuv teadus- ja arendustegevuse alafinantseerimine.
4. Välisfirmade osa suurenemine rakendusuuringute tegemisel.
5. Prestiiži langus, teadlaskarjäär ei ole atraktiivne.
6. Põllumajandustootmise taandareng, väljakujunemata tööjõuturu vajadused.
7. Side tööstuse ning teadus- ja arendustegevuse vahel väheneb nõrga tehnoloogilise arendustegevuse ning tehnoloogiliseks innovatsiooniks väljaarendamata sild- ja tugistruktuuride tõttu.
8. Sõltumatu kodumaise ekspertiisi/kompetentsi kadumine teatud valdkondades, riiklike teadusprioriteetide suunamine Ülikooli teadusprofiiliga nõrgalt seotud tegevusvaldkondadele.
9. Rahvastiku vähenemisest põhjustatud edukate üliõpilaskandidaatide arvu langus.
10. Noorte osakaal teaduses väheneb veelgi (järelkasvu äravool, ei kujune välja normaalne vanuseline struktuur ega sujuv põlvkondade vahetumine).
11. Riikliku põllumajanduse ja maapoliitika ebastabiilsus.
12 Paremate võimaluste avanemine akadeemilistele töötajatele töötamiseks väljaspool ülikooli.
13. Teiste ülikoolide turuhõive.
14. Kutsehariduse prestiiži tõus.
15. Poliitilistest otsustest tingitud reformid.
16. Ääremaastumine EL mõistes, Eesti kõrghariduse ja teaduse marginaliseerumine.


LISA 3
Arengukava aluseks olevad dokumendid
Eesti edu 2014. Vabariigi Valitsuse strateegiadokument
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007-1013“
Haridusstrateegia „Õpi-Eesti“
Strateegia „Säästev Eesti 21“
Eesti põllumajanduse arengu strateegia
Eesti maaelu arengu strateegia 2007-2013
Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015
Elukestva õppe strateegia 2005-2008
Riiklik struktuurvahendite kasutamise strateegia 2007-2013
Tartumaa arengustrateegia aastani 2014
Euroopa Liidu Lissaboni strateegia ja seda toetavad meetmed
Wim Koki juhitud Lissaboni strateegia töörühma aruanne
Euroopa Liidu Göteborgi säästva arengu strateegia
Bologna deklaratsioon ja Kopenhaageni deklaratsioon
Euroopa Liidu kuues keskkonnategevuskava „Meie tulevik, meie valik“