Eesti Maaülikooli teadus- ja arendustegevuse strateegia aastani 2025 TEADMISTEPÕHINE BIOMAJANDUS

Strateegia kehtestatakse Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.4 ja Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 alusel.
 

Sissejuhatus
Ülikooli sihiks on teha kõrgel tasemel teadus- ja arendustööd kõigis loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja maamajandusega seotud valdkondades ja areneda rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikooliks biomajanduse valdkonnas.
Biomajandus on majanduse osa, mis kasutab taastuvaid loodusressursse toidu, energia, materjalide ning erinevate produktide tootmiseks ja teenuste arendamiseks. 
Biomajandus on jätkusuutlik vaid siis, kui on tagatud elurikkus ja ökosüsteemide tervis ning minimeeritud negatiivsed keskkonnamõjud. Biomajandus panustab jätkusuutlike tehnoloogiate abil ettevõtluse ja ühiskonna arengusse.

Strateegia – „Teadmistepõhine biomajandus“ – ühendab ühise uurimistööahela kaudu:
1) taastuvate loodusressursside ja keskkonna jätkusuutliku ja säästliku kasutamise;
2) toidutootmise tehnoloogiate arendamise;
3) looduslike toodete ja protsesside parema kasutamise inimese tervise ja elukvaliteedi heaks;
4) regionaalarengu edendamise, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamise maapiirkonnas;
5) sotsiaalsete hüvede loomise, järgides ja arendades inimese, loomade ja keskkonna tervist ühendava kontseptsiooni „üks tervis“ põhimõtteid.
Strateegia arvestab ülikooli kohustustega ühiskonna ja riigi ees arendada innovatsiooni, algatada ja läbi viia teadus- ja arendusprojekte, arendada riigisisest ja väliskoostööd, nõustada ja teha ekspertiise ning osutada teisi ühiskonnale vajalikke teenuseid oma
tegevusvaldkondades.
Eesti Maaülikool soovib tõhusalt kaasa aidata euroopalike ühisväärtuste loomisele, väärtustades samal ajal emakeelset kultuuri ja teadust.

1. Teadus- ja arendustegevuse prioriteedid ja põhisuunad

Ülikooli teadus- ja arendustegevuse prioriteetide valiku aluseks on globaalsed ja Euroopa Liidu suundumused ja asjaolu, et Eesti Maaülikool on ainuke ülikool Eestis, mille õppe- ja teadustegevuse põhisuunad hõlmavad terviklikult eluks vajalike esmaste
ressursside jätkusuutliku kasutamise ja elukeskkonna säilitamise problemaatika. Valitud prioriteetide ja põhisuundade järgimine tagab ülikooli omanäolisuse ja teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni fookustatuse.
Ülikooli akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnad koonduvad omavahelise koostöö kaudu kuude fookusvaldkonda: põllumajandus, keskkond, metsandus, tervis ja toit, tehnika ja tehnoloogia ning maamajandus.
Prioriteedid ja põhisuunad on vastavuses ülikooli arengukava kaugeleulatuvate sihtide ja eesmärkidega: aidata biomajanduse valdkondade väärtusahelapõhise käsitluse kaudu kaasa loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele, keskkonna säästmisele,
kliimamuutustega toimetulekule, elurikkuse säilitamisele, toidujulgeoleku tagamisele, ohutu ja tervisliku toidu tootmisele ning Eesti regionaalsele arengule.

1.1. Prioriteedid:
1.1.1. Loomade heaolu ja tervise ning ohutu ja tervisliku toidu tootmisega seotud teadus- ja arendustöö ning tehnoloogiate arendamine põhimõttel „üks tervis“.
1.1.2. Taastuvate loodusressursside ja keskkonna jätkusuutliku haldamisega seotud teadus- ja arendustöö ning tehnoloogiate ja meetmete arendamine kliimamuutuste mõju arvestades.
1.1.3. Mittetoiduliste bioloogiliste toodete ja protsesside parendamisele suunatud teadus- ja arendustöö ning tehnoloogiate arendamine.
1.1.4. Maaühiskonna toimimise ja arengu majanduslike, sotsiaalsete ning keskkonna mõjurite uurimine.

1.2. Põhisuunad:
1.2.1. Elurikkuse säilitamine ja ökosüsteemiteenused.
1.2.2. Populatsiooni- ja produktsioonibioloogia.
1.2.3. Mulla talitlus ja kvaliteet.
1.2.4. Kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju maismaa ja veeökosüsteemide toimimisele ning elurikkusele ja maamajanduse pikaaegsetele arenguvõimalustele.
1.2.5. Taimede kliimamuutustele kohanemise strateegiad ning biosfääri/atmosfääri vastastikmõjud. 
1.2.6. Maa-, metsa- ja veekasutus, veekaitse ning keskkonnahoid.
1.2.7. Jätkusuutlik metsa-, taime-, looma- ja kalakasvatus, loomade ja kalade tervis ja heaolu.
1.2.8. Metsa, põllu- ja aiandustaimede, loomade ja kalade geneetika ja genoomika.
1.2.9. Veterinaarne rahvatervis ja toiduohutus ning kliinilised ja ravimiuuringud.
1.2.10. Maaehitus, veemajandus, jäätmekäitlus ja ressursside tõhus majandamine.
1.2.11. Taimsete ja loomsete saaduste kvaliteet ja toiduainete tehnoloogiad.
1.2.12. Tervisetoodete arendamine.
1.2.13. Taastuvate loodusmaterjalide omadused ja kasutamine töötlevas tööstuses, energeetikas ning ehituses.
1.2.14. Tervik-energiasüsteemid, taastuvenergeetika, biomajanduslik tootmistehnika ning biomajanduslikud tehnoloogiad, energiajulgeolek.
1.2.15. Lisandväärtuse kujunemine, ühistegevus ja koostöö biomajanduse väärtusahelates ja maapiirkondade konkurentsivõime.

 

2. Teadus- ja arendustegevuse eesmärgid
 

2.1. Üldeesmärgid:
2.1.1. Rahvusvaheliselt edukad jätkusuutlikud töörühmad, tulemuslik koostöö ettevõtete, erialaorganisatsioonide, teiste ülikoolide ja uurimisasutustega.
2.1.2. Probleemide väärtusahelapõhine käsitlus fookusvaldkondade parema lõimumise ja multidistsiplinaarse teadustöö abil.
2.1.3. Hea ülikoolisisene koostöö ning teadusaparatuuri ja -laborite ühiskasutus.
2.1.4. Hea ja usaldusväärne partner riigile, sh strateegiate ja poliitikate kujundamisel, riskianalüüside tegemisel ja ekspertarvamuste andmisel.

2.2. Valdkondlikud eesmärgid:
Aidata teadus- ja arendustegevusega kaasa:
2.2.1. taastuvate loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele, elurikkuse ning keskkonnaseisundi säilitamisele ja paranemisele;
2.2.2. kaasaegsete teaduspõhiste seiremetoodikate rakendamisele keskkonnaseisundi hindamiseks maismaal ja vees;
2.2.3. keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamisele põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses, arvestades jätkusuutliku intensiivistamise põhimõtteid;
2.2.4. loomade tervise ja heaolu, veterinaarse rahvatervise, tervisliku toidu, toiduainete tehnoloogiate ning riigi toidujulgeoleku alaste teadmiste kasvule ja rakendamisele;
2.2.5. puidukasutuse, maaehituse, taastuvenergia ja energiasäästu alaste tehnoloogiate arendamisele; 
2.2.6. keskkonnahoidliku ning Eesti maastike mitmekesisust säilitava põllumajandus-, metsa- ning maaelupoliitika arendamisele;
2.2.7. maapiirkondade esteetilise ja funktsionaalse elukeskkonna kujundamisele ning ökosüsteemiteenuste tagamisele, regionaalarengu edendamisele ning tööhõive ja konkurentsivõime suurendamisele.
 


3. Strateegia elluviimiseks vajalikud tegevused

3.1. Teadus- ja arendustegevus
3.1.1 Teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmine, toetades erinevate töögruppide koostööd teiste ülikoolide ja teadusasutustega nii kodu- kui välismaal ning suurendades osalemist rahvusvahelistes projektides.
3.1.2 Akadeemilise tegevuse vastusvaldkondades õppetoolide institutsiooni väljaarendamine, suurendades koostööd ning koordineeritust teadusteemade ning uute inter- ja multidistsiplinaarsete uurimuste elluviimiseks.
3.1.3 Loodusteaduslike kogude efektiivsem kasutamine teadus- ja arendustöös.
3.1.4 Pikaajaliste katsete, ühise laboratoorse baasi, sh mikrobioloogiliste, (molekulaar)geneetiliste, keemiliste ja tehnoloogiliste uuringute võimaluste väljaarendamine.
3.1.5 Nutikate ja täppislahenduste ning kaugseire tehnoloogiate kasutamise toetamine keskkonna ja loodusressurssidega seotud uurimistöös.

3.2. Teadmus- ja tehnoloogiasiire
3.2.1. Suurendada innovaatilise kõrgtehnoloogia rakendamisele suunatud teadus- ja arendustegevuse osatähtsust, selleks:
1) tõsta innovatsiooniprotsesside juhtimise suutlikkust, tagada professionaalsete tugiteenuste osutamine, et võimaldada loodavat intellektuaalomandit paremini analüüsida, hinnata, kaitsta ja kommertsialiseerida;
2) suurendada parimast praktikast lähtuvat koostööd ettevõtlussektoriga, pakkuda ettevõtetele spetsialistide konsultatsioone, rakendusuuringuid ja tootearendust, laboriteenuseid ja teisi teadus- ja arendusteenuseid ja kaasata rakendusuuringutesse kõigi astmete üliõpilasi.
3.2.2. Jätkata vastutusvaldkondadega seotud teadus- ja arendustegevuse, täiendusõppe ja nõuandetegevuse alase koostöö arendamist tootjaorganisatsioonide, erialaliitude ja ettevõtetega ning teiste ülikoolide ja teadusasutustega.
3.2.3. Arendada taristut (laborid, seadmed ja aparatuur), et tõsta ülikooli võimekust reageerida tulemuslikumalt ettevõtete ja ühiskonna vajadustele.
3.2.4. Tõsta doktoriõppe efektiivsust juhendamise parandamise ja doktorantide aktiivse osalemise kaudu juhendaja uurimisrühma töös. Kasutada aktiivselt doktorikoolide pakutavaid võimalusi ja mobiilsustoetusi, kaasamaks doktorante ja nende juhendajaid
ülikoolidevahelistesse ja rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse.
3.2.5. Teadvustada aktiivselt ülikooli vastutusvaldkondade olulisust ühiskonnas.
Suurendada avalikus ja erasektoris teadlikkust magistri- ja doktorikraadiga spetsialistide vajalikkusest.


4. Elluviimise korraldus
 

Konkurentsivõime tagamiseks peab ülikooli organisatsioon ja juhtimine kindlustama arenguks vajalikud muudatused nii, et sisemine konkurents, piisava suurusega uurimisgrupid ja finantseerimisvõimaluste asjatundlik kasutamine tagaksid teadlastele ja
õppejõududele tööks ja järelkasvu ettevalmistamiseks vajalikud vahendid ja motivatsiooni.
4.1. Õppetoolide institutsiooni rakendamisega luuakse võimalus suurema hulga inimeste kaasamiseks teadustöösse. Akadeemiline jätkusuutlikkus tagatakse kõrghariduse, doktoriõppe ja uurimistöö sidususe ja tulemuslikkuse parandamisega.
4.2. Igaks kalendriaastaks kavandatavad tegevused kantakse ülikooli arengukava tegevusplaani.
4.3. Strateegia eesmärkide täitmise ja arengusuundade jälgimiseks kasutatakse järgmisi mõõdikuid:
1) publikatsioonide arv akadeemilise töötaja koha (täistööaja ekvivalentides, TTE) kohta aastas (WoS ja Scopus eraldi);
2) teadus- ja arendustöö lepingute ja projektide arv, sh ELi projektide arv;
3) kogutulu ning teadus- ja arendustegevuse tulude osakaal;
4) kogutulu ning teadus- ja arendustegevuse tulu akadeemilise töötaja koha (TTE) kohta;
5) doktoritööde kaitsmiste arv;
6) doktorantide arv akadeemilise töötaja koha (TTE) kohta;
7) rahvusvaheliste konverentside arv instituutide kaupa viie aasta jooksul.
4.4. Strateegia elluviimisega seonduvaid tegevusi koordineerib teadusprorektor.
Akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonna seisundi, konkurentsivõime ja arengu eest vastutab vastav instituut. Konkreetse valdkonna tegevust koordineerib üldjuhul korraline professor, kes kannab vastutust valdkonna, selle raames töötava töörühma ja töörühma liikmete arengu eest.