Territoriaal-ruumiline arengukava

NÕUKOGU MÄÄRUS
Tartu  22. veebruar 2007 nr 3

 

Territoriaal-ruumiline arengukava

Käesolev territoriaal-ruumiline arengukava on aluseks Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) hoonete kasutusotstarbe määramiseks, investeeringute kavandamiseks ja võõrandamisotsuste tegemiseks. Käesolev arengukava kehtestatakse ülikooli põhikirja punkti 25.1.4 ning ülikooli arengukava aastani 2015 punkti 9 alusel.

1.  Üldosa

Territoriaal-ruumilise arengukava eesmärgiks on ülikooli hoonete asendi fikseerimine nii Tartu linna kui ka teiste omavalitsusüksuste üldplaneeringus. Ülikool seab eesmärgiks luua teadus- ja õppetööks kvaliteetne ning motiveeriv töökeskkond ja jätkab kaasaegse infrastruktuuriga kompaktse ja efektiivselt talitleva Tähtvere ülikoolilinnaku väljaarendamist ning väljaspool Tartut asuvate välibaaside ja keskuste kaasajastamist.

Infrastruktuuri (s.h hooneid ja ühendusteid hoonete vahel) arendatakse pikemaajaliste arengu- ja tegevuskavade alusel. Arendatakse välja vajalikud laboratooriumid ja integreeritud infosüsteem. Ülikooli hooned renoveeritakse tervikute kaupa. Hooned ja ruumid remonditakse nende funktsioonidest ja ülikooli liikmeskonna vajadustest lähtuvalt ning sisustatakse kaasaja nõuetele vastavalt. Infrastruktuuri arendades, sh hooneid renoveerides ja ehitades arvestatakse loodussäästlike põhimõtetega.

Tähtvere linnaku väljaarendamisel seatakse eesmärgiks saavutada linnaku terviklikkus. Ruumilise arengu üldpõhimõtteks on sarnast infrastruktuuri vajavate struktuuriüksuste paiknemine samas hoones/hoonekompleksis. Lisaks hoonete väljaarendamisele luuakse hoonete vahel liikumiseks mugavad jalakäijate ning jalgrattateed ning linnakusiseste liiklusteede sidusus linna transpordiskeemiga. Linnaku arendamisel kasutatakse maksimaalselt maastikuarhitektuurilisi võimalusi atraktiivse keskkonna ja ülikooli liikmeskonnale ning linnaelanikele puhkevõimaluste loomiseks. Linnaku arendamisel tehakse koostööd Tartu linnaga.

Väljaspool Tartut on ülikooli eesmärkide saavutamiseks olulised järgmised õppe-teaduskeskused: Järvselja õppe- ja katsemetskond, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Polli Aiandusuuringute Keskus, Puhtu välibaas, Rõhu katsekeskus.

Ülikool võõrandab kinnistud, mis ei ole tarvilikud tema eesmärgi saavutamiseks ning kasutab saadud raha ülikooli strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

2.  Lähteandmed

Ülikooli territoriaal-ruumiline infrastruktuur on praegusi vajadusi ja tulevikuperspektiive arvestades ülepaisutatud ja valdavalt halvas seisukorras.

Ülikooli käsutuses olevad hooned on hajuskasutusega ja struktuuriüksuste ruumilise paiknemise seisukohalt terviklikult välja arendamata ega võimalda ökonoomset ruumikasutust.

Käesoleva määruse lisas on andmed kõikide ülikooli omandis olevate kinnistute kohta (LISA 1, 2, 3, 4).

Tartu linnas on ülikooli omandis 25 kinnistut kokku pindalaga 418 523 m².

Tartu maakonnas (va Tartu linn) on ülikooli omandis 30 kinnistut kokku pindalaga 105 162 967 m², sellest on ülikool välja rentinud 104 685 041 m² (s.h SA-le Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 104 425 900 m², OÜ-le Eerika Farm 142 974 m², OÜ-le Ehtra 8396 m²). Tartu maakonnas Tähtvere vallas ülikool omandab teaduskatsete tegemiseks veel kaks kinnistut  kokku pindalaga 302 509 m².

Harju maakonnas on ülikooli omandis üks kinnistu pindalaga 531 700 m² ja korteriomandiga kaasnev kinnistuosa pindalaga 115 m².

Lääne maakonnas Hanila vallas on ülikooli omandis üks kinnistu pindalaga 688 000 m².

Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas on ülikooli omandis üks kinnistu pindalaga 2 018 m².

Viljandi maakonnas Karksi vallas on ülikooli omandis 20 kinnistut kokku pindalaga 2 818 706 m².

Ülikooli kinnistutel on hooneid kokku 108, sh garaažid, hallid, hoidlad, kuurid, jms. Ülikooli hoonetes on rendile antud 9287 m² pinda.

Ülikoolil on erinevates omavalitsusüksustes 20 korteriomandit ja kaks mitteeluruumi kokku pindalaga 1129 m².

3.  Ülikoolile vajalikud kinnistud ja hooned

Ülikoolile on vajalikud kinnistud ja hooned, mis võimaldavad välja arendada kompaktse ja kaasaegse ülikoolilinnaku Tartus Tähtvere linnaosas ning õppe- ja teadustegevuse baasidena vajalikud kinnistud Lääne maakonnas Hanila vallas, Tartu maakonnas Meeksi, Rannu, Tähtvere ja Võnnu vallas ning Viljandi maakonnas Karksi vallas.

3.1.  Tartus asuvad hooned ja kinnistud

3.1.1. Kinnistul nr 172503 Kreutzwaldi 1 ja 1a on kaks hoonet. Hoone Kreutzwaldi 1a on valminud 1984. aastal ja ümberehitatud 2007.aastal ülikooli õppe-administratiivhooneks. Hoones on üldpinda 5800 m² . Hoones asub arhiiv, avatud ülikool, majandus- ja sotsiaalinstituut, personaliosakond, raamatukogu, rektoraat, teadus- ja arendusosakond, õppearendusosakond, õppekorraldusosakond, ülikooli büroo. Vanas mõisahoones Kreutzwaldi 1 on üldpinda 1231 m² . 1901.aastal ehitatud hoone üldine seisukord on tingimisi rahuldav. Hoonet remonditakse, selle käigus taastatakse hoone esialgne üldilme ja siseplaneering. Hoone jääb üleülikooliliseks õppe- ja esindushooneks. Seal hakkab paiknema keeltekeskus, ülikooli nõukogu koosolekuruum, hoone esindussaalid jäävad ka konverentsi- ja kammerkontserdisaalideks.

3.1.2. Kinnistu nr 4612303, Kreutzwaldi 3. Siia ehitatakse ülikooli spordihoone kolme korv- ja võrkpalliplatsiga, raskejõustiku- ning aeroobika saaliga, vabaõhu spordiväljakud ning parklad. Spordihoone ümbruse liiklusskeem peab tagama hea jalakäijate ning jalgratturite liikumise hoonete Kreutzwaldi 1 ning Kreutzwaldi 5 vahel.

3.1.3. Kinnistu nr 4612103, Kreutzwaldi 3b jääb reservmaaks.

3.1.4. Kinnistu nr 165703. Hoones Kreutzwaldi 5 on üldpinda 14669 m². 1980.aastal valminud kahekorruseline õppehoone on kohati suhteliselt halvas seisukorras ja vajab kapitaalremonti. Hoonesse koondatakse metsa-, taime- ja keskkonnateadustega tegelevad struktuuriüksused ja maaülikooli loodusteaduslikud kogud. Hoonesse tulevad Kreutzwaldi 56 ja Kreutzwaldi 58 asuvad botaanika ning eksperimentaalentomoloogia töörühmad, nn Tõnissoni majas asuv taimekaitse töörühm ning Eerikal ja hoones Riia 181 asuvad töörühmad. Vajadusel suurendatakse hoone üldmahtu.

3.1.5. Kinnistu nr 4883503, Kreutzwaldi 5a taotletakse ülikooli omandisse eesmärgiga säilitada ülikoolilinnaku terviklikkus ja perspektiivne arenguvõimalus.

3.1.6. Kinnistu nr 172603. Hoones Kreutzwaldi 64 on üldpinda 6589 m². Kahekorruseline hoone on valminud 1996. aastal ja tema üldine seisukord on rahuldav. Hoone Kreutzwaldi 64 rekonstrueeritakse veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi laboratooriumihooneks. Siia tulevad keemia-, toiduteaduste-, toiduhügieeni-, geneetika-, kalakasvatuse- ja söötmise osakonnad ning töörühmad. Hoones asuv kaldauditoorium jääb üldauditooriumiks ja aula koosoleku- ning loenguruumiks. Maja projekteeritakse tervikuna.

Kinnistule ehitatakse kasvuhoone koos vajalike abiruumidega.

3.1.7. Kinnistu nr 170403. Hoones Kreutzwaldi 62 on üldpinda 9924 m² . Kahekorruseline 1992 .aastal valminud ja 2005. a tehtud juurdeehitustega hoone jääb veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi ja teiste veterinaarmeditsiiniga seotud struktuuriüksuste käsutusse.

Hoone renoveerimise III etapp viiakse lõpule.

3.1.8. Kinnistu nr 4635903, Kreutzwaldi 62a jääb reservmaaks.

3.1.9. Kinnistu nr 165903, Kreutzwaldi 56 ja Kreutzwaldi 58/58a.

Viiekorruselises õppehoones Kreutzwaldi 56 on üldpinda 8520 m² . Hoone on valminud 1970. aastal, kandvaks konstruktsiooniks on raudbetoonkarkass ja kiviseinad. Hoonel on õppehoone jaoks sobiv asukoht, ta on hea projektlahendusega.

Hoone üldine seisukord on üldjuhul rahuldav, välis- ja siseviimistlus vajab kaasajastamist ja elektripaigaldis uuendamist. Hoone võimaliku edasise vajumise väljaselgitamiseks tellitakse ehitustehniline ekspertiis.

Hoonetes Kreutzwaldi 58 ja 58a on üldpinda 6520 m². Hoonestus koosneb kahest omavahel mitteühendatud korpusest ning töökodadest ja garaažidest. Kahekorruseline hoone on valminud 1992. aastal. Kreutzwaldi 58 I ja II korruse ruumid on valdavalt remonditud ja enamik aknaid välja vahetatud. Uuendatud on elektripaigaldis. Hoone asukoht on õppetöö korralduseks sobilik, ruumides on võimalik luua erinevaid tingimusi ja tehnilisi võimalusi, erinevaid hooneosasid on võimalik üksteisest sõltumatult kasutada. Kreutzwaldi 58a II korruse ruumide, mis on Lennukolledži käsutuses, seisukord on hea. Kaasajastamist vajab ülikooli kasutuses olevate auditooriumide siseviimistlus, välja on vaja vahetada aknad ja korrastada küttesüsteem.

Hoonetekompleks Kreutzwaldi 56/58 kujundatakse tehnika ja tehnoloogiaga tegelevate struktuuriüksuste tarbeks, siin ehitatakse välja õppelaborid ning arendatakse välja Tartu tehnikakolledž. Olemasolevate garaažide ja ladude asemele nähakse ette tehnoloogiliseks katsetootmiseks vajalike hoonete ehitamise võimalus.

3.1.10 Kinnistul nr 172403, Kreutzwaldi 52 ja Tuglase 7 paikneb kaks ühiselamut ja alajaama hoone. Ühiselamu "Torn" on valminud 1977. aastal ja renoveeritud 2005.aastal. Hoone on väga heas seisukorras. Ühiselamu "Betton" on valminud 1965. aastal ja renoveeritud 2003. aastal. Hoone on väga heas seisukorras. Hoonesse Kreutzwaldi 52 paikneb üliõpilasesindus ja külaliskorterid.

3.1.11 Kinnistu nr 2089, Kreutzwaldi 46 ja Kreutzwaldi 48.  Kolmekorruselises Kreutzwaldi 46 laborihoones on üldpinda 1337 m²   ja kahekorruselises laborihoones Kreutzwaldi 48 on üldpinda  490 m² . Kinnistul on garaažid ja vana katlamaja.  Kinnistu jaotatakse kaheks. Kahekorruseline laborihoone, garaažid ja vana katlamaja võõrandatakse.

3.1.12 Kinnistul nr 4114303, Veski 4 asub kaks hoonet - majamuuseum ja elamu. Majamuuseumis on K. E. von Baeri teadusloo uurimise keskus. Hoones on üldpinda 748 m². Hoones on välja renditud pinda 322,5m². Katusekorrusega puithoone on valminud 1860. aastal ja on muinsuskaitse all. Ruumides kasutatud viimistlusmaterjalid vastavad hoone ehitamise ajastule ning nende seisukord on hea. Hoonesse jäävad teadusajalooliste uuringutega seotud struktuuriüksused. Kinnistul asuvas elamus on üldpinda 274 m². Mansardkorrusega elamu läheb vastavalt üürilepingute lõppemisele K. E. von Baeri  teadusloo uurimise keskuse kasutusse.

3.1.13 Kinnistu nr 172003, Veski 6 (klubihoone) on koormatud kasutusvalduslepinguga Tartu Ülikooli kasuks.

3.2.  Ülikoolile õppe- ja teadustegevuse baasidena vajalikud kinnistud

3.2.1. Kinnistud nr 2704204, 2704304, Tartu maakonnas Rannu vallas – Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Võrtsjärve Limnoloogiakeskuses jätkub rakendushüdrobioloogia alane teadustöö. Lisaks sellele on limnoloogiakeskus praktikabaasiks rakendushüdrobioloogia eriala üliõpilastele. 2006. aastal avas külastajatele uksed Võrtsjärve järvemuuseum.

3.2.2. Kinnistu nr 2183704, Tartu maakond Tähtvere vald  – Rõhu katsekeskus. Rõhu katsekeskusest kujuneb aiandusliku ja taimekasvatusliku uurimistöö keskus. Lisaks sellele on Rõhu katsekeskus oluliseks praktikabaasiks põllumajanduslike erialade üliõpilastele.

3.2.3. Kinnistud nr 2358039, 2358139, 2360439, 2363639, 2363539, 2363739, 2379139, 2379239, 2379339, 2682039, 2682139, 2379039, 3089539, 3089439 Viljandi maakonnas Karksi vallas – Polli Aiandusuuringute Keskus. Polli Aiandusuuringute Keskus on puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretuse keskuseks Eestis. Pollis toimub ka muu puuvilja- ja marjakasvatuse alane uurimistöö. 2007. aastal algab Pollis säilitustehnoloogiate keskuse väljaehitamine, misläbi kaasajastatakse teadustöö infrastruktuur. Polli on samuti oluliseks aianduse eriala üliõpilaste praktikabaasiks.

3.2.4. Kinnistu nr 1770532, Lääne maakond, Hanila vald – Puhtu zooloogiline ja botaaniline välibaas. Puhtus paikneb zooloogiline ja botaaniline välibaas, mis on oluliseks teadusliku uurimistöö keskuseks erinevate erialade teadlastele (botaanikud, zooloogid, linnuteadlased jt). Puhtu on ka oluliseks õppepraktikate läbiviimise kohaks mitmete erialade üliõpilastele, sh uuele loodusturismi erialale.

3.2.5 Kinnistu nr 2072204, Tartu maakond, Meeksi vald - Järvselja välibaas. Kinnistud nr 1559904 Tartu maakonnas Meeksi vallas ja kinnistu nr 1559704 Tartu maakonnas Võnnu vallas ning kinnistu nr 2072004 Tartu maakonnas Meeksi vallas - Järvselja õppe- ja katsemetskond.  Kinnistud on vajalikud metsandusliku õppe- ja teadustöö läbiviimiseks Eesti Maaülikoolis. Järvselja on ühtlasi õppepraktika  baasiks nii Eesti Maa­ülikoolile kui ka teistele ülikoolidele.

 

3.2.6 Kinnistutel nr 591904, 1710104, 2470804, 1509604, 1509704, 1509804, Tartu maakonnas Ülenurme vallas  taimekasvatuse alane katsetegevus viiakse vastava ajakava alusel üle Rõhule (lisa 4).

4.  Ülikoolile mittevajalikud kinnistud ja hooned

Ülikool ei vaja kinnistuid ja seal asuvaid hooneid, mida ei kasutata põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks või õppetöö korralduse seisukohalt kasutamiseks sobivad pole, on halvas seisukorras ja nõuavad väga suuri investeeringuid. Kokku kinnistuid, mida ülikool edaspidi  enam ei kasuta, on 26 kokku pindalaga 1 240 826 m² 

Ülikooli omandis olevad korteriomandid (lisa 3) kuuluvad võõrandamisele .

 

Professor Hardi Tullus 
Õppeprorektor rektori ülesannetes 

Lea Michelson
Akadeemiline sekretär