Eesti Maaülikooli õppekava statuut

Tartu  25. september 2008 nr 6

Muudetud nõukogu 18. detsembri 2008 määrusega nr 12

Määrus on vastu võetud Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 25.1.10 alusel.



I. Üldsätted

1.  Õppekava statuut reguleerib Eesti Maaülikoolis (edaspidi ülikool) kõrgharidustasemel toimuva õppe (edaspidi tasemeõpe) õppekavade koostamise, avamise, haldamise, muutmise ja sulgemise tingimusi ja korda eesmärgiga tagada ülikooli õppekavade vastavus ülikooli ning Eesti õigusaktides sätestatud nõuetele.



II. Õppekava

2.  Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks ülikoolis läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpitulemused, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja  mahu,  lühikirjeldused  ning  valikuvõimalused  ja  -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused.

3.  Tasemeõpe toimub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavade, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade ning rakenduskõrghariduse õppekavade alusel.

4.  Õppekavade arendustegevuse koordineerimisel lähtutakse järgmistest valdkondadest:

·  põllumajandus ja maamajanduse ökonoomika;

·  metsandus;

·  keskkonnateadus ja rakendusbioloogia;

·  veterinaarmeditsiin ja toiduteadus;

·  tehnika- ja inseneriteadus.



III. Õppekava sisu ja struktuur

5.  Õppekava eesmärk sätestatakse õppekava täitmisel omandatavate teadmiste, oskuste ja pädevustena, mis vastavad tööturu ootustele.

6.  Õppekava koosneb õppeainetest. Õppeaine on konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste ja oskuste hulk, mida on võimalik esitada erineva sügavuse ja mahuga (üldkursus, põhikursus, erikursus).

7.  Õppeained jagunevad kohustuslikeks, eriala valikaineteks ja vabaaineteks.

8.  Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada.

9.  Eriala valikaine on õppekavaga määratud õppeainete hulgast üliõpilase poolt õppekava täitmiseks valitav õppeaine.

10.  Vabaaine on üliõpilase poolt õppekava täitmiseks vabalt valitav õppeaine.

11.  Õppeained võivad õppekavas olla rühmitatud mooduliteks. Moodul on sisult terviklik ja eesmärgistatud õppeainete kogum.

12.  Õppekava, v.a doktoriõppekava, koosneb järgmistest moodulitest ja osadest: alusmoodul, suunamoodul, eriala­moodul(id) (sh praktika), valikmoodul(id) ja/või eriala valikained, vabaained, lõpueksam(id) või lõputöö.

13.  Alusmoodul ühendab üldõppeaineid, mille õpieesmärgiks on üliõpilase üldise haridustaseme tõus mingis valdkonnas.

14.  Suunamoodul ühendab eriala üld- või põhikursuse tasemel õppeaineid, mille õpieesmärgiks on teoreetiliste teadmiste omandamine vastavas valdkonnas.

15.  Erialamoodul(id) ühendab/ühendavad õppeaineid, mille õpieesmärgiks on eriala­teadmiste ja -oskuste omandamine.

16.  Valikmoodul(id) ühendab/ühendavad õppeaineid, mille õpieesmärgiks on sügavamate eriala­teadmiste omandamine.

17.  Vaba- ja valikainete osakaal järjestikusel bakalaureuse- ja magistriõppekavadel on kokku vähemalt 15%, sh vabaaineid vähemalt 4%.

18.  Ehitusinseneri- ja loomaarstiõppekavade koostamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud raamnõudeid.

19.  Õppeaine ja õppekava läbimiseks vajalikku töö hulka mõõdetakse ainepunktides (AP). Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. ECTS (Euroopa ainepunktide ülekande) süsteemis vastab üks ainepunkt üldjuhul 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud, st 1 AP vastab 1,5 ECTS ainepunktile.

20.  Keeleõpe toimub vastavalt õppekavale kohustusliku ja vabaainena. Kohustusliku võõrkeelena on õppekavas inglise või saksa erialakeel. Kohustusliku või vabaainena on õppekavas eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus. Vabaainena on õppekava täitmiseks võimalik õppida erinevaid võõr­keeli, sh eesti keelt võõrkeelena.

21.  Bakalaureuse- ja magistriõppekavade, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade ning rakenduskõrghariduse õppekava täitmiseks peavad üliõpilased omandama õppeained õppeplaaniga ettenähtud järjekorras (v.a doktoriõppes). Õppeplaani koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ühel semestril oleks minimaalselt kaks ja üldjuhul mitte üle viie eksami.

22.  Bakalaureuse-, ehitusinseneri- ja loomaarstiõppe õppekavade alusmoodulis on üldjuhul kohustuslikud järgmised üleülikoolilised õppeained:

ökoloogia ja keskkonnakaitse  3 AP/ 4 ECTS

riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus  2 AP/ 3 ECTS

majandusteaduse alused  3 AP/ 4 ECTS

õigusõpetuse alused  2 AP/ 3 ECTS

inglise või saksa erialakeel  3 AP/ 4 ECTS

filosoofia ja/või suhtlemispsühholoogia  2 AP/ 3 ECTS

23.  Kui punktis 22 nimetatud loetelust on mõni õppeaine oma profiililt mõne õppekava kohustusliku õppeaine osaks, on õigus see õppeaine asendada mõne teise üldainega.

III.1. Bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse-, magistri-, ehitusinseneri- ja loomaarstiõppekavadele esitatavad nõuded

III.1.1. Bakalaureuseõppekava

24.  Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

25.  Bakalaureuseõppekavade ja nende osade/moodulite õpieesmärgid sõnastatakse õpitulemustena (õpiväljunditena), st teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldusena, mis üliõpilane on omandanud pärast õppekava või selle osa(de) läbimist.

26.  Bakalaureuseõppekava maht on 120 AP/180 ECTS, õppe nominaalkestus 3 aastat.

27.  Bakalaureuseõppekava struktuur on järgmine:

alusmoodul  15–25 AP/22–35 ECTS

suunamoodul  15–25 AP/22–35 ECTS

erialamoodulid  30–65 AP/45–100 ECTS

valikmoodulid ja/või eriala valikained  15–40 AP/22–60 ECTS

vabaained  5 AP/8 ECTS

lõputöö või -eksam  5–10 AP/8–15 ECTS

III.1.2. Rakenduskõrghariduse õppekava

28.  Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

29.  Rakenduskõrgharidusõppekava ja selle osade/moodulite õpieesmärgid sõnastatakse õpitulemustena (õpiväljunditena), st teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldusena, mis üliõpilane on omandanud pärast õppekava või selle osa(de) läbimist.

30.  Rakenduskõrgharidusõppekava maht on 160 AP/240 ECTS, õppe nominaalkestus 4 aastat.

31.  Rakenduskõrgharidusõppekava struktuur on järgmine:

alusmoodul  15–25 AP/22–35 ECTS

suunamoodul  30–40 AP/45–60 ECTS

erialamoodul  20–40 AP/30–60 ECTS

praktika  15–30 AP/22–45 ECTS

valikmoodul ja /või eriala valikained  15–30/22–45 ECTS

vabaained  5 AP/8 ECTS

lõputöö  8–15 AP/12–22 ECTS

III.1.3. Magistriõppekava

32.  Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

33.  Magistriõppekavade ja nende osade/moodulite õpieesmärgid sõnastatakse õpitule­mustena (õpiväljunditena), st teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldusena, mis üliõpilane on omandanud pärast õppekava või selle osa(de) läbimist.

34.  Magistriõppekava maht on 80 AP/120 ECTS, õppe nominaalkestus 2 aastat.

35.  Magistriõppekava struktuur on järgmine:

erialamoodul  47–57 AP/70–85 ECTS

eriala valikained  kuni 10 AP/15 ECTS

vabaained  3–5 AP/5–8 ECTS

magistritöö  20 AP/30 ECTS

III.1.4. Ehitusinseneriõppekava

36.  Ehitusinseneriõpe on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe, mille kestel üliõpilane omandab erialateadmisi ja -oskusi, iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ning oskusi.

37.  Ehitusinseneriõppekavade ja nende osade/moodulite õpieesmärgid sõnastatakse õpitulemustena (õpiväljunditena), st teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldusena, mis üliõpilane on omandanud pärast õppekava või selle osa(de) läbimist.

38.  Ehitusinseneriõppekava maht on 200 AP/300 ECTS, õppe nominaalkestus 5 aastat.

39.  Ehitusinseneriõppekava struktuur on järgmine:

alusmoodul  50–60 AP/75–90 ECTS

suunamoodul  48–60 AP/70–90 ECTS

erialamoodulid  48 – 60 AP/70–90 ECTS

valikmoodulid ja/või eriala valikained  kuni 20 AP/30 ECTS

vabaained  8–12 AP/12–18 ECTS

lõputöö  20 AP/30 ECTS

III.1.5. Loomaarstiõppekava

40.  Loomaarstiõpe on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe, mille kestel üliõpilane omandab erialateadmisi ja -oskusi, iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ning oskusi.

41.  Loomaarstiõppekava ja selle osade/moodulite õpieesmärgid sõnastatakse õpitule­mustena (õpiväljunditena), st teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldusena, mis üliõpilane on omandanud pärast õppekava või selle osa(de) läbimist.

42.  Loomaarstiõppekava maht on 240 AP/360 ECTS, õppe nominaalkestus 6 aastat.

43.  Loomaarstiõppekava struktuur on järgmine:

alusmoodul   15–25 AP/22–35 ECTS

suunamoodul   45–50 AP/70–75 ECTS

erialamoodulid  125–135 AP/190–200 ECTS

valikmoodul  30–40 AP/45–60 ECTS

eriala valikained ja vabaained  5–10 AP/7–15 ECTS

lõputöö/lõpueksamid  5 AP/8 ECTS

III.2. Doktoriõppekava

44.  Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.

45.  Doktoriõppekavade ja nende osade õpieesmärgid sõnastatakse õpitulemustena (õpiväljunditena), st teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldusena, mis üliõpilane on omandanud pärast õppekava või selle osa(de) läbimist.

46.  Doktoriõppekava maht on 160 AP/240 ECTS, õppe nominaalkestus 4 aastat.

47.  Doktoriõpe koosneb doktoriõpingutest (40 AP/60 ECTS) ja doktoritööst (120 AP/180 ECTS).

48.  Doktoriõpingud jaotuvad

Üldõpe  12 AP/18 ECTS

Erialaõpe  25–30 AP/37–45 ECTS

Vabaained   kuni 3 AP/5 ECTS

48.1. Üldõpe koosneb üleülikoolilistest aineplokkidest.

Teadustöö metodoloogia ja filosoofia   5 AP/8 ECTS, sh

teadusfilosoofia  2 AP/3ECTS

teadustöö metodoloogia  1 AP/2 ECTS

akadeemiline kirjutamine ja esitlus   1 AP/2 ECTS

intellektuaalomandi kaitse ja autoriõigus  1 AP/1 ECTS

Pedagoogika  4 AP/5 ECTS, sh

kõrgkoolipedagoogika  2 AP/3 ECTS

ülikooli pedagoogiline praktika  2 AP/2 ECTS

Matemaatiline statistika ja modelleerimine  3 AP/5 ECTS

(eraldi õppeained vastavalt doktoriõppe valdkonnale)

48.2. Erialaõpe on juhendajakeskne. Erialaõppe kohustusliku osana sisaldab iga doktoriõppekava:

48.2.1. osavõttu rahvusvahelistest teaduskonverentsidest, 2–10 AP/3-15 ECTS (osalemise eest 1 AP/1 ECTS, stendiettekande eest lisandub sellele 1 AP/1-2 ECTS ja suulise ettekande eest 2 AP/3 ECTS);

48.2.2. esinemist teaduslik-praktilistel konverentsidel ja doktoriseminaridel, 4–10 AP/5-15 ECTS (iga esinemise kohta 1 AP/1-2 ECTS).

48.3. Erialaainena arvestatakse rahvusvaheliste doktorikursuste ja doktori­koolide õppetöös osalemist, täiendõpet välislaborites, osalemist teadusprojektide koostamise kursustel ja individuaalõpet 12–15 AP/18-23 ECTS ulatuses, kusjuures erialaaine võib olla üks tervik või koosneda osadest (arvestades täisarvpunktidega).

48.4. Vabaaineid valib doktorant EMÜ, mõne teise ülikooli või doktori­kooli(de) õppeainete hulgast. Doktorant kooskõlastab valitavad vaba­ained doktoritöö juhendajaga.

48.5. Doktoritöö on iseseisev uurimus või arendustöö, milles on esitatud konk­reetse teadus- või eluvaldkonna olulise probleemi originaalne lahendus.

48.6. Doktoritööks on

48.6.1. väitekirjana vormistatud iseseisev uurimustöö;

48.6.2. kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud publikatsioonide seeria;

48.6.3. trükis ilmunud monograafia.



IV. Õppekava avamine, haldamine, muutmine ja sulgemine

IV.1. Õppekava avamine

49.  Õppekava avamise eelduseks on selgelt põhjendatud vajadus õppekava järele ning piisavad akadeemilised ja materiaalsed ressursid. Doktoriõppekava avamisel nõutakse lisaks õppekava profiilile vastava positiivselt evalveeritud teadussuuna olemasolu ülikoolis.

50.  Õppekava avamise algatab ülikooli õppekava-/õppekomisjon või instituut. Õppekava projekti koostab instituudi metoodikakomisjon/ õppekomisjon/õppekava juht/õppe­direktor.

51.  Õppekava projekt sisaldab järgmisi punkte:

1)  õppekava avamise vajalikkuse põhjendus, õppekava eesmärgid ja oodatavad õpitulemused/pädevused;

2)  tööandjate esindajate/ministeeriumide/kutseliitude jt seisukohad õppekava avamise eesmärkide, otstarbekuse ja spetsialistide vajaduse kohta;

3)  õppekavas olevate õppeainete (vastavalt õppekava struktuurile) loetelu koos mahu, ainekoodide ja õpitulemuste kontrollivormidega, õppeainete valikuvõimalused ning õppeainete lühikirjeldused. Õppeainete nimetused, õpieesmärgid ja -tulemused ning õppeainete lühikirjeldused esitatakse eesti ja inglise keeles;

4)  õppekava juhtivate õppejõudude akadeemiline iseloomustus (kvalifikatsioon, teadustöö tulemused, juhendamine jne);

5)  õppetööd läbiviivate õppejõudude kvalifikatsiooni vastavus kõrgharidusstandar­diga kehtestatud nõuetele;

6)  õppekava õppetegevuse teostusprojekt õppe nominaalkestuseks (vastuvõtumahud, õppetööks vajalike ressursside olemasolu, nende täiendamise vajadused, õppeplaan ehk õpetamise ajakava semestrite kaupa);

7)  ülikoolidevahelise õppekava puhul poolte kokkulepe, milles on reguleeritud iga osapoole korraldatava õppe maht, õppekava finantseerimise, sh õppetöö tasustamise põhimõtted;

8)  õppekava registreerimisleht (määruse lisa 1).

52.  Instituudi õppedirektor/õppekavajuht esitab õppekava projekti ülikooli õppekava­komisjonile. Koos õppekava projektiga esitatakse väljavõtted instituudi nõukogu ja teiste otsustuskogude protokollidest, kus seda õppekava on menetletud.

53.  Ülikooli õppekavakomisjon hindab esitatud materjali ja otsustab järgnevate valikute vahel:

1)  annab soovitusi avatava õppekava täiendamiseks;

2)  küsib vajadusel teiste asjaomaste instituutide põhjendatud seisukohta;

3)  kaasab hindamiseksperte väljastpoolt ülikooli;

4)  kiidab õppekava heaks ning suunab selle ülikooli nõukogu õppekomisjonile või lükkab selle tagasi.

54.  Avatava õppekava vastavuse nõuetele vaatab üle õppeosakond. Seejärel saadetakse õppekava ülikooli nõukogu õppekomisjoni.

55.  Ülikooli nõukogu õppekomisjon hindab esitatud materjali ja otsustab järgnevate valikute vahel:

1)  soovitab ülikooli nõukogul õppekava kinnitada;

2)  soovitab instituudi nõukogul õppekava täiendada/parandada;

3)  ei soovita õppekava avada.

56.  Ülikooli nõukogus kinnitatud õppekava edastab õppeosakond elektrooniliselt Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse õppekava registreerimiseks.

57.  Uus õppekava peab olema kinnitatud ülikooli nõukogus hiljemalt kuus kuud enne vastuvõtuperioodi algust.

58.  Uue õppekava andmed, sh õppeained ja õppeainete lühikirjeldused sisestab ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) õppekava haldav instituut, Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekava koodi sisestab ülikooli õppeinfosüsteemi õppeosakond.

IV.2. Õppekava haldamine

59.  Õppekava haldamine hõlmab õppekava arendust, õppetöö korraldust, finantsarendust ja nendega kaasnevaid tegevusi.

60.  Õppekava haldab instituut / kolledž. Instituutidevahelise õppekava korral määratakse õppekava haldajaks üks osalevatest instituutidest, ülikoolidevahelise ühisõppekava korral haldavad õppekava kõik selles osalevad õppeasutused.

61.  Õppekava haldamist, sh õppekava kvaliteedikindlustust korraldab instituudi õppe­direktor.

62.  Õppekava kaasajastamist ja arendamist juhib õppekava juht. Õppekava juht määra­takse õppeprorektori korraldusega instituudi direktori esildise alusel, instituutide­vahelise õppekava korral vastavate instituutide direktorite ühise esildise alusel.

63.  Õppeosakond korraldab õppekorralduse üleülikoolilist arendamist, koordineerib õppekavade õigeaegset akrediteerimist, nõustab ja teostab järelevalvet.

IV.3. Õppekava muutmine

64.  Õppekava ja/või eriala nimetuse muutmise ja eriala lisamise õppekavasse kinnitab ülikooli nõukogu.

65.  Õppekava muutmist õppeainete(te) mahu muutmise, asendamise, kustutamise või lisamise tõttu menetleb ülikooli õppekavakomisjon instituudi õppedirektori esildise alusel, millel on vastava õppekava juhi nõusolek/kinnitus.

66.  Õppekava muutmise tulemusel tekib õppekava uus versioon. Ülikooli nõukogu/ õppekavakomisjoni otsuses õppekava muutmise kohta näidatakse õppeaasta, millest alates hakkab õppekava muudatus/versioon kehtima. Ülikooli nõukogus/õppe­kava­komisjonis kinnitatud õppekava muudatus(ed)/õppekava (uus) versioon tuleb kanda ÕIS-i ühe nädala jooksul pärast kinnitamist.

67.  Õppekava muudatus/versioon, mis hakkab kehtima sisseastujatele, peab olema kinnitatud hiljemalt 1. aprilliks ja sisestatud õppeinfosüsteemi hiljemalt 1. maiks.

IV.4. Õppekava sulgemine

68.  Õppekava sulgemine tähendab õppe lõpetamist sellel õppekaval.

69.  Õppekava suletakse õppekavakomisjoni/õppekomisjoni ettepanekul ülikooli nõukogu otsusega.

70.  Õppekava sulgemisele eelneb vastuvõtu lõpetamine ja õppe lõpetamine pärast nominaalaja möödumist viimasest vastuvõtust.

71.  Üliõpilasel, kes õpib õppekaval, mis suletakse, on õigus lõpetada see (suletav) õppekava juhul, kui ta lõpetab õppekavas määratud nominaalaja/nõukogus kinnitatud tegeliku õppeaja pluss ühe aasta jooksul.

72.  Õppekava negatiivse akrediteerimisotsuse korral lõpetab ülikool vastuvõtu ja õppetöö vastava õppekava järgi ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises ülikoolis samal või lähedasel õppesuunal.



V. Õppekavade ja õppeainete register

73.  Ülikooli nõukogus kinnitatud õppekavad ja õppekava muudatused/versioonid ning õppeained kantakse ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS).

74.  Eesti Maaülikooli diplomeid ja akadeemilisi õiendeid antakse välja ainult Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse ning maaülikooli ÕIS-i kantud õppekavade alusel.



VI. Määruse rakendamine

75.  Määrust kohaldatakse õppekavadele, mida rakendatakse alates 2009/2010 õppeaastast.

76.   Enne 2008/2009. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilased jätkavad õpinguid nende  immatrikuleerimisaastal kehtinud õppekava alusel.



/allkiri/

Mait Klaassen

Rektor
 

/allkiri/

Lea Michelson

Akadeemiline sekretär