Nõukogu kodukord
KINNITATUD
EMÜ nõukogu 22.12.2005
määrusega nr 32
3. Materjalide esitamine istungile
6. Nõukogu õigusaktid ja nende avalikustamine
8. Nõukogu alalised komisjonid
9. Rakendussätted
1. Üldsätted
1.1. Nõukogu on Eesti Maaülikooli (edaspidi Ülikool) kõrgeim otsustuskogu, mis tegutseb Ülikooli põhikirja ja käesoleva kodukorra alusel.
1.2. Nõukogu tööd juhib rektor, tema äraolekul rektorit asendav prorektor. Nõukogu sekretär on Ülikooli akadeemiline sekretär. Akadeemilise sekretäri asendamise korra määrab rektor.
2. Istungi planeerimine
2.1. Nõukogu töövorm on istung.
2.2. Nõukogu istungid on korralised ja erakorralised.
2.2.1. Korralised istungid toimuvad vähemalt kuus korda õppeaasta jooksul nõukogu tööplaanis määratud aegadel ja nõukogus kinnitatud päevakorra alusel. Tööplaan koostatakse semestriks. Sügissemestri tööplaani kinnitab nõukogu septembris ja kevadsemestri tööplaani hiljemalt veebruaris. Tööplaanis nimetatakse küsimuste ettevalmistamise eest vastutavad isikud.
2.2.2. Korralised istungid kutsub kokku rektor, viimase äraolekul teda asendav prorektor.
2.2.3. Erakorralise istungi kutsub kokku rektor vastavalt vajadusele või akadeemiline sekretär nõukogu ¼ koosseisu nõudmisel. Viimasel juhul esitatakse akadeemilisele sekretärile vajaliku arvu nõukogu liikmete allkirjadega taotlus, mille alusel akadeemiline sekretär kutsub nõukogu kokku kahe nädala jooksul, arvates taotluse esitamisest.
2.2.4. Akadeemiline sekretär teatab nõukogu liikmetele vähemalt 6 päeva ette istungi aja ja koha, edastab päevakorra projekti ja selle juurde kuuluvad materjalid.
2.2.5. Istungitest osavõtt on nõukogu liikmetele kohustuslik. Nõukogu liige võib istungile hilineda, istungilt lahkuda või istungilt puududa vaid mõjuval põhjusel, teavitades sellest akadeemilist sekretäri hiljemalt istungile eelneval päeval. Nõukogu liikmel ei ole õigust saata enda asemel istungile volitatud esindajat.
2.3. Nõukogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa kuratooriumi volitatud esindaja ning istungi päevakorraga seotud, juhataja poolt kutsutud isikud.
2.4. Nõukogu pädevusse kuuluvate kiirete küsimuste otsustamiseks võib nõukogu esimehe algatusel korraldada otsuse hääletamise elektronposti teel – see on erakorralise istungi erivorm istungit kokku kutsumata.
2.4.1. Hääletamise aja määrab nõukogu esimees. Arutusele tuleva küsimuse materjalid saadab akadeemiline sekretär nõukogu liikmetele ja kutsututele vähemalt kolm tööpäeva enne hääletamispäeva. Nõukogu liikmetel on õigus esitada õigusakti projekti kohta ettepanekuid, arvamusi ja täiendusi akadeemilisele sekretärile, kes edastab need õigusakti projekti esitajale lõpliku sõnastuse vormistamiseks.
2.4.2. Lõplikult sõnastatud ja rektoriga kooskõlastatud õigusakti projekti esitab akadeemiline sekretär nõukogu liikmetele küsimusega:
2.4.2.1.“Kas olete poolt/vastu/erapooletu?”
2.4.2.2.Võimalikud vastused on: “hääletan poolt/vastu/olen erapooletu”.
2.4.3. Hääletamine korraldatakse kahe tööpäeva jooksul õigusakti lõpliku projekti esitamisest arvates.
2.4.4. Hääletustulemustest teeb kokkuvõtte akadeemiline sekretär hääletamise viimasele päevale järgneval tööpäeval ja vormistab nõukogu hääletusprotokolli. Hääletusistung on otsustuspädev, kui vastanud on üle poole hääleõiguslikest nõukogu liikmetest. Protokollile lisatakse hääletanute vastused. Akadeemiline sekretär teatab hääletamise tulemused nõukogu liikmetele ja asjaosalistele elektronposti teel.
2.4.5. Hääletusprotokolli kinnitab nõukogu hääletamisele järgneval korralisel või erakorralisel istungil.
3. Materjalide esitamine istungile
3.1. Igal nõukogu liikmel on õigus teha ettepanekuid küsimuste nõukogu päevakorda võtmiseks. Otsustada saab vaid Ülikooli põhikirjas määratud nõukogu pädevusse kuuluvaid küsimusi.
3.2. Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on selle esitaja kohustatud ette valmistama ja akadeemilisele sekretärile esitama nõukogu määruse/otsuse projekti trükitud vormis.
3.3. Projekti esitamise nõuded:
3.3.1. projekt on sõnastatud üheselt mõistetavalt ja keeleliselt korrektselt;
3.3.2. määruse/otsuse projekti seletuskirjas on esitatud projekti aluseks olev õiguslik ja faktiline motivatsioon; lühike määruse/otsuse vastuvõtmise või varasema määruse/otsuse muutmise põhjendus, kehtetuks tunnistatavad varasemad õigusaktid, muud otsustust selgitavad asjaolud;
3.3.3. projektil on koostaja nimi, allkiri ja kuupäev;
3.3.4. projektil on rektori või asjaomase valdkonna prorektori ja juristi kooskõlastus;
3.3.5. projekt on läbi arutatud nõukogu sobivas alalises komisjonis;
3.3.6. nõukogu komisjoni seisukoht selles küsimuses lisatakse projekti juurde väljavõttena komisjoni koosoleku protokollist.
3.4. Nõuetekohaselt vormistatud materjalid esitatakse akadeemilisele sekretärile 8 tööpäeva enne istungit paberil ja elektroonilise koopiana. Akadeemilisele sekretärile teatatakse isikute nimed, keda rektor või asjaomase valdkonna prorektor peab vajalikuks istungile kutsuda, ja ettepanek, kellele vastuvõetud akt saata. Akadeemiline sekretär registreerib esitatud materjalid ja kontrollib nende vastavust käesolevale kodukorrale. Pärast nimetatud tähtaega esitatud materjalide lülitamine järgneva istungi päevakorda on võimalik rektori nõusolekul.
3.5. Akadeemilisel sekretäril on õigus esitatud projekt koos põhjendusega esitajale tagasi saata, kui selle vormistamine ei vasta nõuetele.
3.6. Akadeemiline sekretär koostab istungi päevakorra projekti ning esitab selle koos juurdekuuluvate materjalidega rektorile kooskõlastamiseks.
3.7. Päevakorra projekti ja juurdekuuluvate materjalidega võib iga ülikooli töötaja tutvuda akadeemilise sekretäri juures.
3.8. Istungi päevakorras võivad olla ka hetkeküsimused. Taotlus võtta küsimus hetkeküsimusena päevakorda tuleb esitada akadeemilisele sekretärile kirjalikult kõige hiljem nõukogu istungile eelneval päeval või istungi juhatajale enne istungi päevakorra kinnitamist. Üldjuhul ei võta nõukogu vastu määruseid/otsuseid hetkeküsimustena esitatud projektide kohta.
4. Istungi korraldus
4.1. Istungit juhatab rektor või tema äraolekul rektorit asendav prorektor.
4.2. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Igal nõukogu liikmel on õigus teha päevakorra kohta ettepanekuid.
4.3. Kui nõukogu päevakorras olevat alalise komisjoni tegevusvaldkonna küsimust pole komisjoni istungil arutatud, on komisjoni esimehel õigus taotleda küsimuse edasilükkamist nõukogu järgmisele istungile.
4.4. Põhiettekandjale lisaks on kaasettekanne nõukogu asjaomase alalise komisjoni esimehelt ja vajaduse korral istungile kutsutud isikult.
4.5. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse määrab istungi juhataja.
4.6. Ajalimiidi ületamise ja/või arutusel olevast küsimusest kõrvalekaldumise korral võib juhataja teha sõnavõtjale hoiatuse või lõpetada sõnavõtu.
4.7. Nõukogu liikmetel on õigus teha ettepanek sõnavõtjate nimekirja sulgemiseks. Selline otsus tehakse poolthäälteenamusega.
4.8. Kui juhataja peab küsimust küllaldaselt arutatuks, lõpetab ta läbirääkimised ja teeb ettepaneku panna küsimus hääletamisele. Põhiesinejal on õigus enne hääletamist esineda lõppsõnaga.
4.9. Laiemat arutelu vajavad olulised õigusaktide projektid arutatakse läbi kahel lugemisel. Kui esimesele lugemisele planeeritud õigusakti projekt leiab nõukogu liikmete lõpliku heakskiidu samal istungil, tehakse otsus kohe.
4.10. Istungi vaheaja kuulutab välja istungi juhataja või tehakse seda nõukogu liikmete nõudmisel poolthäälteenamusega.
4.11. Istung lõpeb kas päevakorrapunktide ammendumisega, nõukogu juhataja poolse lõpetamisega ettemääratud ajal või kodukorra punkti 5.2 alusel.
5. Otsustamine
5.1. Nõukogu määrused/otsused võetakse vastu hääletamisega.
5.2. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsustamisel on kohal üle poole nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletanuid on üle poole istungil kohal olnud liikmetest, juhul kui seadus või ülikooli põhikiri ei näe ette teisiti. Juhul kui nõutav arv nõukogu liikmeid ei ilmu kohale veerandtunni jooksul istungi alguseks määratud ajast, teatab istungi juhataja istungi ärajäämisest. Istungil viibivate nõukogu liikmete arvu teeb kindlaks akadeemiline sekretär ilmumislehe alusel. Kui istungi jooksul väheneb kohal olevate nõukogu liikmete arv sedavõrd, et nõukogu pole enam otsustusvõimeline, on juhatajal õigus kuulutada välja veerandtunnine vaheaeg. Kui ka pärast vaheaega vajalik arv liikmeid kohale ei ilmu, loeb juhataja istungi lõppenuks.
5.3. Kõik istungil viibivad nõukogu liikmed on kohustatud hääletamises osalema.
5.4. Avalikul hääletamisel saab hääletada poolt, vastu või jääda erapooletuks. Avaliku hääletamise korraldab istungi juhataja, kes võib häälte lugemiseks nimetada abilisi. Enamuse korral võidakse lugeda ainult poolthääli (vastuhääli) ning erapooletuid.
5.5. Kui nõukogu ei ole otsustusvõimeline, kutsub esimees või tema äraolekul teda asendav prorektor uue istungi kokku kahe nädala jooksul.
5.6. Hääletamise kord.
5.6.1. Nõukogu võtab otsuse vastu üldjuhul avalikul hääletamisel kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav istungi juhataja hääl.
5.6.2. Korraliste professorite valimine, Ülikooli audoktorite nimetamine, Teaduste Akadeemia akadeemiku kandidaatide esitamine, emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmine ning Ülikooli teenetemedali saajate otsustamine toimub salajase hääletuse teel kohalolijate poolthäälteenamusega.
5.6.3. Nõukogu liikmel on õigus nõuda salajast või nimelist hääletamist mõnes muus küsimuses.
5.6.4. Salajase hääletamise korraldamiseks valitakse istungil vähemalt kolmeliikmeline hääletuskomisjon, hääletatakse hääletussedelitega.
5.6.4.1.Kui valitavale kohale on esitatud üle ühe kandidaadi, kantakse kandidaatide nimed ühele hääletussedelile. Iga nõukogu liige saab eelistada ühte kandidaati. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole hääletusel osalenud nõukogu liikmetest.
5.6.4.2.Kui enam kui kahe kandidaadi korral ükski kandidaat ei saa vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse teine hääletusvoor, milles osaleb kaks enim poolthääli saanud kandidaati.
5.6.4.3.Kui kahe kandidaadi korral kumbki kandidaat ei saa vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat.
5.6.4.4.Võrdse häältearvu puhul otsustatakse edasipääsejad loosi teel.
5.6.4.5.Kui kõigile kandidaatidele kokku on antud alla poole hääletusel osalenud nõukogu liikmete häältest, siis järgmist hääletusvooru ei korraldata.
5.6.5. Hääletamise eel on nõukogu liikmetel õigus nõuda 15-minutilist vaheaega.
5.6.6. Hääletuskomisjon vormistab hääletustulemustest protokolli, mille kinnitab nõukogu avalikul hääletusel.
5.7. Nõukogu liikmel on õigus teha ettepanek otsuse projekti arutamine edasi lükata või asjakohasesse nõukogu komisjoni tagasi suunata. Nõusoleku annab nõukogu poolthäälteenamusega.
5.8. Otsusega mittenõustumisel on nõukogu liikmel õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist.
6. Nõukogu õigusaktid ja nende avalikustamine
6.1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määruseid ja otsuseid.
6.1.1. Nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena ülikooli üldplangile, ja sellele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor, ja akadeemiline sekretär.
6.1.2. Nõukogu seisukoht üksikküsimuses vormistatakse otsusena ülikooli üldplangile, ja sellele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor, ja akadeemiline sekretär.
6.1.3. Nõukogu määrused ja otsused tehakse nõukogu liikmetele ja asjaosalistele teatavaks elektronposti teel 10 päeva jooksul pärast istungi toimumist.
6.1.4. Nõukogu otsused ja määrused jõustuvad allakirjutamisele järgneval päeval.
6.1.5. Nõukogu õigusaktid saadetakse 10 päeva jooksul haridus- ja teadusministeeriumile.
6.1.6. Nõukogu määrused ja otsused on kättesaadavad Ülikooli koduleheküljel. Lühiinformatsioon vastuvõetud määruste ja otsuste kohta avaldatakse Ülikooli ajalehes.
6.2. Nõukogu seisukohaga mittenõustumise korral on rektoril ühekordse veto õigus: ta ei kirjuta määrusele või otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile, kus tehtud otsus on lõplik. Rektor peab oma otsuse tegema hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungi toimumist.
7. Istungi protokoll
7.1. Nõukogu istungeid protokollib akadeemiline sekretär, nõukogu protokollid vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungi toimumist.
7.2. Protokollid vormistatakse üldplangile, protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja akadeemiline sekretär. Protokollid nummerdatakse kronoloogilises järjestuses iga asjaajamisaasta algusest alates ja talletatakse koos lisadega rektoraadis alalise säilitusväärtusega toimikus.
7.3. Akadeemiline sekretär edastab protokolli nõukogu liikmetele ja asjaosalistele elektronpostiga protokolli allkirjastamisele järgneval päeval. Teistel Ülikooli liikmetel on võimalik protokolliga tutvuda akadeemilise sekretäri juures. Nõukogu protokoll on kättesaadav Ülikooli koduleheküljel.
7.4. Istungi protokollis nimetatakse istungil osalenud nõukogu liikmed, istungilt puudujad koos põhjuse äramärkimisega, kuratooriumi volitatud esindaja ning kutsutud külalised.
7.5. Nõukogu istungid lindistatakse.
8. Nõukogu alalised komisjonid
8.1. Nõukogul on neli eri tegevusvaldkonnaga alalist komisjoni. Komisjonid arutavad vastavalt pädevusele oma tegevusvaldkonna olulisemaid küsimusi ja valmistavad neid ette nõukogus arutamiseks, avaldavad seisukohti ja arvamusi nõukogu päevakorras olevate küsimuste kohta, teevad ettepanekuid rektorile ja ülikooli nõukogule. Komisjonidel on õigus algatada nõukogu õigusaktide projekte.
8.2. Komisjonid valitakse õppeaasta esimesel istungil ja kinnitatakse üheks õppeaastaks. Komisjoni koosseisu saab muuta nõukogu otsusega. Alalised komisjonid on 7-liikmelised. Komisjoni hääleõiguslikest liikmetest peavad vähemalt 2/3 olema nõukogu liikmed. Nõukogu liige, v.a prorektor, võib olla ainult ühe komisjoni liige. Akadeemilisse komisjoni võivad kuuluda ainult korralised professorid, ülejäänud komisjonides peab olema vähemalt üks üliõpilane. Komisjoni esimehed nimetab rektor prorektorite hulgast. Komisjonid võivad kaasata oma töösse eksperte, kes ei ole komisjoni liikmed.
8.3. Akadeemilise komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad õppejõudude ja teadustöötajate ametinõuete, korraliseks professoriks kandideerimise, aunimetuste andmise, akadeemilise eetika ja tavadega seotud küsimused.
8.4. Õppekomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad üliõpilaste vastuvõttu, õppekorraldust, õppekavasid, täiendõpet ja muud õppetööd puudutavad küsimused.
8.5. Teadus- ja arenduskomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad arengukava, struktuurimuudatuste, välissuhete, teadustöö korralduse ja Ülikooli üldise arenguga seotud muud küsimused.
8.6. Eelarvekomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad eelarve koostamise põhimõtete, eelarve täitmisega seonduvad ja teised finantsmajanduslikud küsimused.
8.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees, kes võib juhatamisõiguse anda ka mõnele komisjoni liikmele.
8.8. Komisjoni pädevusse kuuluvate kiirete küsimuste otsustamiseks võib komisjoni esimehe algatusel otsust hääletada elektronposti teel – see on koosoleku erivorm koosolekut kokku kutsumata.
8.9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees või temalt juhatamise õiguse saanud komisjoni liige ja vähemalt pool komisjoni liikmetest. Komisjoni liikmete lahkarvamuste korral võetakse otsus vastu poolthäälteenamusega.
8.10. Komisjonil on õigus lükata projekt tagasi ning anda see esitajale muudatuste ja täienduste tegemiseks.
8.11. Kui nõukogu päevakorda kuuluvat alalise komisjoni valdkonda puudutavat küsimust ei ole arutatud komisjoni koosolekul, on komisjoni esimehel õigus taotleda küsimuse edasilükkamist järgmisele istungile.
8.12. Komisjoni töö protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma eriarvamus. Ülikooli nõukogu liikmetel on õigus saada protokolli koopia või väljavõte sellest. Väljavõte komisjoni koosoleku protokollist esitatakse nõukogu koosoleku sobiva päevakorrapunkti materjalide juurde.
8.13. Komisjoni otsused on nõukogu õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.
8.14. Komisjoni sisulise töö eest vastutab komisjoni esimees. Asjaajamist korraldab ja dokumentatsiooni säilitab komisjoni sekretär. Komisjoni sekretäri nimetab rektor komisjoni esimehe ettepanekul.
9. Rakendussätted
9.1. Nõukogu otsuste täitmist kontrollib Ülikooli siseaudiitor, kes esitab sellekohase informatsiooni rektorile.
Alar Karis
Rektor, professor
Lea Michelson
Akadeemiline sekretär
Eesti Maaülikool
Kreutzwaldi 1a Tartu 51014, tel (+372) 731 3001, faks (+372) 731 3037, e-post: infoemu.ee