Eesti Maaülikoolis asub üle kümne suurema või väiksema loodusteadusliku kollektsiooni. Nende seas on näiteks taimede herbaarium, seente ja putukate kogu, mida kasutatakse peamiselt teadustöös, aga ka veterinaarias õppetöös väga vajalikud zoomeedikumi kogud. Meie kogude hulka kuuluvad nii mullamuuseum, kus saab õppida seda, millised on meie jalge alused mullakihid, kui ka Pollis asuv sordivaramu, mis sisaldab üle 1200 puuvilja- ja marjasordi. Hüdrobioloogilised kogud sisaldavad kümneid tuhandeid säilikuid vees elavatest pisiorganismidest ja ulatuslikku fotokogu Eestimaa veekogudest.
sisaldavad üle 186 300 soontaime ja 37 600 sambla eksemplari. Materjal pärineb 19. saj. algusest kuni tänapäevani ning on kogutud kõikjalt üle maailma. Kollektsiooni hulka kuulub ka seemnekogu.
Üle 850 000 eksemplari. Valdavalt on tegemist putukatega, ent esindatud on ka ämblikulaadsed, ümarussid, limused jne. Esimesed kogutud isendid pärinevad 19.saj algusest ja kogude haare on globlaalne.
200 000 seenesäilikut, neist 70 000 Eestist pärit, sh siinsed vanimad tõendeksemplarid. Kogudes hoiame seeni nii kuivatatud viljakehadena hoidlas kui ka kasvatades elusat seeneniidistikku söötmel.
Kogudesse kuulub väga palju ja väga erinevat materjali, peamiselt Eesti siseveekogudest. Esindatud on plankton, bentos ja taimed - nii märgproovide, kuivproovide, preparaatide kui fotode kujul.
133 mullamonoliiti, 15 000 mullaproovi, kaardid, mineraalid ja väetised annavad ülevaate Eesti muldadest, nende omadustest ja levikust. Fotod ja digikogu aitavad uurida mullastiku muutusi ajas.
Zoomeedikumi kogu sisaldab anatoomia, patoloogilise anatoomia, parasitoloogia, ortopeedia ja rautuse museaale, samuti ajaloolisi esemeid, instrumente, dokumente, fotosid ja erialast kirjandust.
Sordivaramu tutvustab Eestis kasvatatavaid puuviljade ja marjakultuuride sorte ning propageerib uusi kodumaiseid aretisi, tuginedes Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonide andmetel.