VASTU VÕETUD Eesti Maaülikooli senati
28. jaanuari 2020 määrusega nr 1-28/1
(jõustumine 01.02.2020)

ÕPPEKULUDE HÜVITAMISE TINGIMUSED JA KORD TASEMEÕPPES

Vastu võetud kõrgharidusseaduse paragrahvi 16 lõike 8 ja Eesti Maaülikooli seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 ning paragrahvi 9 lõike 4 alusel.

I. ÜLDSÄTTED
1. Määrus sätestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) tasemeõppes.
2. Õppekulude hüvitamise kohustus on:
2.1. üliõpilasel, kes
2.1.1. õpib eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega ja kellel on uue semestri alguseks täitmata eelnevate semestrite ettenähtud õppe kumulatiivsest mahust rohkem kui kaheksa ainepunkti, välja arvatud doktoriõppes õppival üliõpilasel. Õppekulude hüvitamise kohustus on täitmata õppe mahu osas, mis ületab kaheksat ainepunkti;
2.1.2. õpib eesti õppekeelega õppekaval osakoormusega;
2.1.3. õpib inglise õppekeelega õppekaval, välja arvatud doktoriõppes täiskoormusega õppival üliõpilasel ja välja arvatud juhul, kui üliõpilasele on määratud punktis 39 nimetatud sihtstipendium;
2.1.4. enne immatrikuleerimist on juba õppinud samas kõrgharidustaseme õppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta ning sellesse õppesse vastu võtmisest on möödas lühem aeg kui õppekava kolmekordne või integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe korral kahekordne nominaalkestus (edaspidi nimetatud „uuesti õppima asumine“);
2.2. eksternil, välja arvatud doktoriõppekava täitval eksternil.
3. Õppekulude hüvitamise määra nimetatakse õppeteenustasuks.
4. Õppeteenustasu kehtestab ülikooli senat oma otsusega igaks õppeaastaks vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust, arvestades kolledži ja instituutide nõukogude ettepanekuid.
5. Õppeteenustasu kehtestatakse
5.1. üliõpilastele
5.1.1. ainepunkti hinnana eesti õppekeelega õppekavadel, välja arvatud doktoriõppe õppekavadel;
5.1.2. semestritasu ja ainepunkti hinnana inglise õppekeelega õppekavadel, välja arvatud doktoriõppe õppekavadel;
5.1.3. semestritasuna doktoriõppe õppekavadel;
5.2. ainepunkti hinnana eksternile õppeteenuse osutamiseks, välja arvatud doktoriõppekava täitvale eksternile. Ülikooli senat võib kehtestada eksternile õppeteenuse osutamiseks ainepunkti hinnast erineva õppeteenustasu lõputöö kaitsmiseks või lõpueksami(te) sooritamiseks.
6. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja nende riikide pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalastele kehtib ühesuurune õppeteenustasu. Ülikooli senat võib kehtestada kõrgema õppeteenustasu Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikest üliõpilastele, kellel ei ole mõnes Euroopa Liidu riigis pikaajalise elaniku elamisluba.
7. Õppeteenustasu võib erineda õppekavati.

II. ÕPPETEENUSTASU MAKSMINE
8. Õppeteenustasu makstakse arve alusel, mille ülikool esitab õppeteenustasu maksjale elektroonselt vähemalt 14 päeva enne maksetähtpäeva saabumist. Õppeteenustasu arvete koostamiseks ja väljastamiseks esitab instituut või kolledž rahandusosakonda õppedirektori või kolledži direktori korralduse või arve esildise hiljemalt 21 päeva enne maksetähtpäeva saabumist.

II.1. Õppeteenustasu maksmise tingimused üliõpilastele õppekavaga ettenähtud õppeajal.

II.1.1. Üldsätted
9. Õppeteenustasu makstakse hiljemalt maksetähtpäevaks, milleks on sügissemestril 15. oktoober ja kevadsemestril 1. märts. Üliõpilasel, kes hüvitab õppekulud semestritasuna, on õigus maksta õppeteenustasu õppeaasta eest korraga, sel juhul on õppeteenustasu maksmise tähtpäev 15. oktoober. Ülikoolil on õigus nõuda inglise õppekeelega õppekaval õppida soovivalt üliõpilaskandidaadilt positiivse vastuvõtuotsuse korral ettemaksuna esimese semestri õppeteenustasu osamakset enne immatrikuleerimist. Õppeteenustasu osalise ettemaksu tasumise nõude korral tuleb üliõpilaskandidaadil tasuda ülikoolile osa esimese semestri õppeteenustasust arvel märgitud summas ja tähtajaks.
10. Täiskoormusega õppes makstakse õppeteenustasu instituudi õppedirektori või kolledži direktori korralduse alusel. Osakoormusega õppes, inglise õppekeelega õppekaval ning vastavalt punktile 2.1.4 uuesti õppima asumisel makstakse õppeteenustasu ülikooli ja üliõpilase vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingu alusel. Leping sõlmitakse kolme nädala jooksul üliõpilase immatrikuleerimisest või osakoormusesse viimisest alates.
11. Kui üliõpilane loobub õppekohast (esitades kirjaliku avalduse) enne õppeteenustasu maksetähtpäeva, siis tal õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole (välja arvatud käesoleva määruse punktis 23 inglise õppekeelega õppekava üliõpilasele sätestatud juhul). Kui üliõpilane loobub õppekohast pärast maksetähtpäeva, on ta kohustatud maksma jooksva semestri õppeteenustasu.
12. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud juhtudel (vt p 17, 20, 24, 27).

II.1.2. Eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppivad üliõpilased (v.a doktorandid)
13. Üliõpilasel on kohustus maksta õppeteenustasu, kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui kaheksa ainepunkti. Õppeteenustasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle kaheksa ainepunkti puudu jäänud ainepunkti eest, arvestusega, et õppe maht on üldjuhul 30 ainepunkti semestris ja 60 ainepunkti õppeaastas ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt.
14. Üliõpilase õppeteenustasu arvestamisel loetakse õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka ainult õppekavas ette nähtud õppeained ning vabaained maksimaalselt õppekavas ette nähtud mahus. Õppeteenustasu arvestamisel loetakse õppekava täidetud mahu hulka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava maht.
15. Punktis 13 nimetatud õppekava täitmise nõuet ei kohaldata semestritel, mille jooksul üliõpilane õpib välisriigis ja seal sooritatud õppeaineid arvestab ülikool vähemalt 15 ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana, ning välisriigis õppimisele järgneval semestril.
16. Osakoormusest täiskoormusesse üle viidud üliõpilasel esimesel täiskoormusega õppimise semestril õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, alates täiskoormuses õppimise teisest semestrist maksab üliõpilane õppeteenustasu vastavalt punktis 13 sätestatule.
17. Semestri kestel algava akadeemilise puhkuse korral on üliõpilasel kohustus maksta õppeteenustasu jooksva semestri eest eelmisel semestril õppekava kohaselt täitmata ainepunktide alusel vastavalt punktile 13. Akadeemilise puhkuse lõppemise korral jooksva semestri õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole juhul, kui akadeemilise puhkuse algusele eelneva õppetööl oldud semestri eest on õppeteenustasu juba makstud.

II.1.3. Eesti õppekeelega õppekaval osakoormusega õppivad üliõpilased (v.a doktorandid)
18. Üliõpilane maksab õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel vastavalt semestri alguses registreeritud õppeainete mahule. Kui üliõpilane kogub semestri jooksul suuremas mahus ainepunkte, lisab ülikool puuduva summa järgmisel semestril esitatavale arvele. Lõpetamise korral esitab ülikool arve enne lõputöö kaitsmist (lõpueksami sooritamist).
19. Täiskoormusest osakoormusesse üle viidud üliõpilane maksab alates osakoormusesse viimise semestrist õppeteenustasu vastavalt punktis 18 sätestatule ning tal ei ole kohustust tasuda õppeteenustasu eelmisel semestril õppekava kohaselt täitmata jäänud õppemahu alusel.
20. Enne maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral üliõpilasel jooksva semestri eest õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu kogu jooksva semestri eest. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppeteenustasu ei maksta. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, välja arvatud juhul, kui üliõpilane puhkuse ajal osaleb õppetööl ja/või sooritab eksameid ja/või arvestusi. Kui üliõpilane akadeemilise puhkuse ajal osaleb õppetööl ja/või sooritab eksameid ja/või arvestusi, maksab ta õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel õppeainete eest, mille õppetöös ta akadeemilise puhkuse ajal osaleb.
21. Välisriigis õppimise semestri eest makstakse lepingujärgselt õppeteenustasu.

II.1.4. Inglise õppekeelega õppekaval õppivad üliõpilased (v.a doktorandid)
22. Täiskoormusega õppiv üliõpilane maksab õppeteenustasu semestritasuna jooksva semestri eest. Osakoormusega õppiv üliõpilane maksab õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel punktis 18 sätestatud korras.
23. Kui esimesele aastale immatrikuleeritud üliõpilane katkestab õpingud enne vastava õppeaasta 15. oktoobrit, on ülikoolil õigus nõuda 200 eurot õppeteenustasu.
24. Enne maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral üliõpilasel jooksva semestri õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu kogu jooksva semestri eest. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppeteenustasu ei maksta. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, välja arvatud juhul, kui üliõpilane akadeemilise puhkuse ajal osaleb õppetööl ning sooritab eksameid ja/või arvestusi.
25. Välisriigis õppimise semestri eest makstakse lepingujärgselt õppeteenustasu.

II.1.5. Doktoriõppes õppivad üliõpilased
26. Doktoriõppes osakoormusega õppiv üliõpilane maksab õppeteenustasu semestritasuna jooksva semestri eest.
27. Enne maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral üliõpilasel jooksva semestri õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu kogu jooksva semestri eest. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppeteenustasu ei maksta.

28. Semestritasu maksmise kohustus kehtib ka ajal, mil osakoormusega õppiv doktoriõppe üliõpilane on arvatud välismaal õppijaks, akadeemilisel puhkusel viibimise ajal, kui üliõpilane osaleb akadeemilise puhkuse ajal õppetööl ja/või sooritab eksameid ja arvestusi ning õpingute pikendamise semestri(te)l.

II.2. Eksternid
29. Ekstern maksab õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel ülikooli ja eksterni vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingu alusel vastavalt avaldusel märgitud õppeainete mahule. Lepingu sõlmimisel võetakse õppeteenustasu määramise aluseks eksterniks arvamise õppeaastal eksternile kehtestatud õppekulude hüvitamise määr (õppeteenustasu). Lepingu pikendamisel on õppeteenustasu määramise aluseks vastaval õppeaastal kehtiv õppekulude hüvitamise määr.

II.3. Õppeteenustasu maksmise alused uuesti õppima asumisel
30. Üliõpilane, kes asus uuesti õppima samale kõrgharidusastmele enne, kui möödus õppekava, millel üliõpilane varem õppis, kolmekordne või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe korral õppekava kahekordne nominaalkestus samale kõrgharidusastmele õppima asumisest, ja ta ei ole varasemalt samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole õppekava nominaalkestuse ulatuses, maksab õppeteenustasu
30.1. eesti õppekeelega õppekaval nii täis- kui osakoormusega õppides samadel alustel eestikeelsetel õppekavadel osakoormusega õppivate üliõpilastega;
30.2. inglise õppekeelega õppekaval õppides samadel alustel inglise õppekeelega õppekavadel õppivate üliõpilastega;
30.3. doktoriõppe õppekaval õppides samadel alustel doktoriõppe õppekavadel osakoormusega õppivate üliõpilastega.
31. Punktis 30 nimetatud juhtudel ei saa taotleda õppeteenustasu maksmisest vabastamist punktide 35.1 ja 35.2 alusel.

II.4. Õppeteenustasu maksmine õpingute pikendamisel
32. Eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppiv üliõpilane maksab õpingute pikendusaja esimesel semestril õppeteenustasu iga eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust puudu oleva ainepunkti eest. Järgneva(te)l pikendusaja semestri(te)l puuduolevate ainepunktide alusel õppetasu ei maksta.
33. Eesti õppekeelega õppekaval osakoormusega õppiv üliõpilane maksab õpingute pikendamisel õppeteenustasu vastavalt registreeritud ainepunktide mahule.
34. Inglise  õppekeelega  õppekaval  õppiv,  sh  sihtstipendiumi  saajaks   määratud   üliõpilane (vt p 39 ja 41) maksab õpingute pikendamisel õppeteenustasu registreeritud ainepunktide mahu alusel.

III. ÕPPETEENUSTASU MAKSMISEST VABASTAMINE
35. Üliõpilase taotluse alusel vabastatakse õppeteenustasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppiv üliõpilane, kui ta alustab õpinguid täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval ja kui ta on:
35.1. keskmise, raske või sügava puudega isik;
35.2. alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja.
Õppeteenustasu maksmisest vabastamise taotlusele peab üliõpilane lisama soodustust tõendava dokumendi (lapse sünnitõend, kehtiv puuet tõendav dokument).
36. Instituudi õppedirektor või kolledži direktor võib isiku avalduse alusel oma korraldusega:
36.1. vabastada eksterni kaitstava lõputöö või sooritatava lõpueksami eest õppeteenustasu maksmisest;
36.2. vabastada eesti õppekeelega õppekaval õppiva üliõpilase, välja arvataud doktoriõppes osakoormusega õppiva üliõpilase, õppeteenustasu maksmisest kaitstava lõputöö või sooritatava lõpueksami mahus.
37. Punktides 35 ja 36.2 nimetatud õppeteenustasu maksmisest vabastamist saab taotleda sügissemestril 20. septembrini ja kevadsemestril 4. veebruarini.
38. Inglise õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppiv üliõpilane, kelle õppe nominaalkestust on pikendatud väliskõrgkoolis õpitud semestri(te) võrra, vabastatakse pikendatud semestri(te)l õppeteenustasu maksmisest, kui õppeteenustasu on juba makstud määruse punkti 25 alusel. Õppeteenustasu maksmisest vabastamise vormistab instituudi õppedirektor või kolledži direktor oma korraldusega, märkides korraldusse õppeteenustasu maksmisest vabastamise põhjuse ja semestri(d).
39. Ülikoolil on õigus määrata inglise õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppivale üliõpilasele mitterahaline sihtstipendium, millega vabastatakse üliõpilane õppeteenustasust.
40. Sihtstipendiumite arvu õppekavati kinnitab ülikooli senat oma otsusega igaks õppeaastaks Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit kandidaatidele ja väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike pärit kandidaatidele.
41. Sihtstipendium määratakse vastuvõtutingimuste täitmise alusel moodustatud paremusjärjestuse alusel. Sihtstipendiumi saab määrata ühele isikule samal õppekaval õppimiseks ainult üks kord. Sihtstipendium määratakse üliõpilaste vastuvõtukomisjoni ettepanekul instituudi õppedirektori korraldusega õppe nominaalajaks.
42. Üliõpilane kaotab õppedirektori korralduse alusel õiguse sihtstipendiumile, kui ta ei täida semestrite ettenähtud õppe kumulatiivsest mahtu. Sihtstipendiumi õiguse kaotanud üliõpilane on kohustatud alates sihtstipendiumi õiguse kaotamise semestrist tasuma õpingute eest õppeteenustasu käesoleva määrusega inglise õppekeelega õppekaval õppivatele üliõpilastele sätestatud korra kohaselt.

IV. VASTUTUS ÕPPETEENUSTASU MAKSMATA JÄTMISE EEST
43. Õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel tasutakse viivist 0,05% päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Maksmisele kuuluvate viiviste üle peab arvestust rahandusosakond.
44. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse õppeteenustasu tähtajaks maksmata jätmisel vastavalt õppekorralduseeskirjale, kui ta on viivitanud õppeteenustasu maksmisega üle 30 päeva alates arvel märgitud maksetähtajast.
45. Kui õppekulude hüvitamise lepingu alusel õppekulud hüvitav kolmas isik lõpetab lepingu, läheb õppeteenustasu maksmise kohustus üle õppekohal õppivale üliõpilasele.
46. Õppeteenustasu laekumist kontrollib rahandusosakond. Võlglaste nimekirjad edastab rahandusosakond instituutidele ja kolledžile iga kuu 15. kuupäevaks (v.a juulis ja augustis).
47. Ülikoolil on õigus loovutada õppekulude hüvitamise lepingust tulenevad võlanõuded võlgade sissenõudmisega tegelevale äriühingule.
48. Kui üliõpilane ei sõlmi õppekulude hüvitamise lepingut kolme nädala jooksul alates eesti õppekeelega õppekaval õppiva üliõpilase üleviimisest täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse, kuid ei esita eksmatrikuleerimise avaldust, nõuab ülikool üliõpilaselt õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel vastavalt nende õppeainete mahule, millele üliõpilane on jooksva semestri alguseks registreerinud.
49. Kui osakoormusega õppima asunud üliõpilane (välja arvatud doktoriõppe õppekaval õppima asunud üliõpilane) ei sõlmi õppekulude hüvitamise lepingut kolme nädala jooksul alates osakoormusega õppesse immatrikuleerimisest või reimmatrikuleerimisest, kuid ei esita eksmatrikuleerimise avaldust, nõuab ülikool üliõpilaselt õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel vastavalt nende õppeainete mahule, millele üliõpilane on jooksva semestri alguses registreerinud.
50. Kui punktis 30 nimetatud tingimusel eesti õppekeelega õppekaval õppima asunud üliõpilane ei sõlmi õppekulude hüvitamise lepingut kolme nädala jooksul alates immatrikuleerimisest, kuid ei esita eksmatrikuleerimise avaldust, nõuab ülikool üliõpilaselt õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel vastavalt nende õppeainete mahule, millele üliõpilane on jooksva semestri alguses registreerinud.
51. Kui inglise õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppima asunud üliõpilane kolme nädala jooksul alates immatrikuleerimisest ei sõlmi õppekulude hüvitamise lepingut, kuid ei esita eksmatrikuleerimise avaldust, nõuab ülikool üliõpilaselt õppeteenustasu semestritasu alusel.
52. Kui doktoriõppe õppekaval õppiv üliõpilane kolme nädala jooksul osakoormusega õppesse immatrikuleerimisest või täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse üleviimisest alates ei sõlmi õppekulude hüvitamise lepingut, kuid ei esita eksmatrikuleerimise avaldust, nõuab ülikool üliõpilaselt õppeteenustasu semestritasu alusel.
53. Kui üliõpilane ei ole punktides 48–52 kehtestatu alusel sügissemestri õppeteenustasu maksnud 15. oktoobriks või kevadsemestri õppeteenustasu 1. märtsiks, siis ta eksmatrikuleeritakse vastavalt punktis 44 sätestatule.
54. Üliõpilasel on õigus vaidlustada instituudi õppedirektori või kolledži direktori korraldus õppeteenustasu määramise kohta ülikooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.

V. RAKENDUSSÄTTED
55. Määrust ei rakendata enne 2013/2014. õppeaastat bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppesse eesti õppekeelega õppekavale vastuvõetud üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusega, on riigieelarvelisel õppekohal ja nendega ei ole enne 2016/2017. õppeaastat ülikool sõlminud lepingut õppekulude hüvitamiseks.
56. Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli nõukogu 17. märtsi 2016 määrus nr 1-5/4 „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“.
57. Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2020. aastal.