Doktoriõpe

Sisseastumist reguleerib Eesti Maaülikooli vastuvõtueeskiri.
 

2024. aasta vastuvõtu ajakava

Avalduste vastuvõtt

Väljaspool Eestit magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud üliõpilaskandidaatidelt
1. aprill – 1. juuni (k.a) elektroonselt aadressil www.estonia.dreamapply.com

Eestis magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud üliõpilaskandidaatidelt
1. – 15. juuni elektroonselt aadressil www.sais.ee või ülikoolis kohapeal tööpäeviti kell 9–15, Eesti Maaülikooli peahoones aadressil Kreutzwaldi 1a (õppeosakond).

Vastuvõetute nimekirjade avalikustamine
Hiljemalt 11. juuli 2024

 

NB! Avalduse saate SAISis esitada vastvale doktoriõppeõppekavale (keskkonnateadus ja rakendusbioloogia, metsandus, põllumajandus, tehnikateadus, veterinaarmeditsiin ja toiduteadus)​ vastavalt valitud doktoritöö teemale

  • Enne kandideerimist on soovitav võtta ühendust teid huvitava tema juhendajaga

  • Nõutav on doktoritöö kavand, mille osas on soovitav konsulteerida juhendajaga

  • Kandideerimiseks nõutavad dokumendid on toodud pärast selle aasta teemade loetelu

 

2024/25. õppeaastaks avatud doktoritöö teemad ja juhendajad on järgnevad:

Keskkonnateadus ja rakendusbioloogia

Lauri Laanisto

Heterogeensus ja fragmentatsioon: ruumiline mitteühetaolisus ja selle võimalikud mõlemasuunalised implikatsioonid ruumis olevate teiste objektidega

Heterogeneity and fragmentation: spatial non-uniformity and it´s bidirectional implications to the objects sharing the space

 

Mark J. McCarthy

Mikroobse lämmastiku ringluse (sisemise lämmastiku koormuse) rolli määramine fütoplanktoni koosluse struktuurile ja sinivetikate õitsengule Veisjärves ja Kaiaveres, Eestis

Determining the role of microbial nitrogen cycling (internal nitrogen loading) on phytoplankton community structure and cyanobacterial blooms in lakes Veisjärv and Kaiavere, Estonia

 

Ülo Niinemets

Herbivooride indutseeritud lenduvad orgaanilised ühendid muutuvas kliimas

Herbivory-induced volatle organic compounds in changing climates

 

Kalev Sepp, Anton Shkaruba

Maakasutuse muutuste ja ruumiotsuste osa kestliku kliima- ja elurikkuse poliitika elluviimisel

Connecting land-use behaviour and decision-making for sustainable climate and biodiversity governance

 

Joanna Tamar Storie, Simon Bell

Kriisist mõjutatud kogukondade kohataju uurimine maastiku kaasavaks taastamiseks kasutades tehisintellekti visualiseerimist

Exploring the Sense of Place among Crisis-Impacted Communities for Inclusive Landscape Rehabilitation using artificial intelligence visualisation

 

Raymond Ward, Christopher Brian Joyce, Miguel Villoslada

Globaalsete muutuste mõju toitainete ringlusele ranniku märgaladel

Global change effects on nutrient cycling in coastal wetlands

või

Majandamise ja taimekoosluse tüübi mõju linnuliikide mitmekesisusele rannikuäärsetel märgaladel: UAV-de ja masinõppe vahendite kasutamise võimalused

Influence of management and plant community type on bird species diversity in coastal wetlands: the use of UAVs and machine learning tools

 

Metsandus

Rein Drenkhan, Liina Jürisoo

Linnapuid ohustavad haigusetekitajad ja nende tõrje võimalused muutuvas kliimas

Pathogens threatening urban trees and their control options in changing climate

 

Henn Korjus

Kaasava metsakorralduse raamistik kogukondade arengu tagamisel

Models for participatory forestry planning in empowering local communities

 

Reimo Lutter, Hardi Tullus

Arukase- ja hübriidhaavaistandike kasvumudelid ja neist saadava puidu omadused

Growth models and wood quality of silver birch and hybrid aspen plantation

 

Kalev Adamson, Marili Vester

Seeneviirused musta pässiku (Inonotus obliquus) populatsioonis, nende mõju seene kasvule ja kultiveerimisele

Mycoviruses affecting Inonotus obliquus: their impact on fungal growth and cultivation


Marek Metslaid

Metsapoliitika arengud Läänemere piirkonnas ja tulevikuväljavaated kestliku metsanduse kaudu ühiskonna kasvavate ootuste täitmiseks

Forest policy developments in the Baltic Sea region and future prospects through sustainable forestry to meet society's growing expectations

 

Põllumajandus


Riho Gross, Katrin Kaldre, Anti Vasemägi

Aianduse kõrvalsaaduste (astelpaju ja musta sõstra lehtede ja võrsete biomass) füto- ja prebiootilise söödalisandina kasutamise mõju vesiviljelusloomade jõudlusele ja tervisele

Effect of use of horticultural by-products (sea buckthorn and blackcurrant leaf and shoot biomass) as phyto- and prebiotic feed additive on performance and health of aquaculture animals

 

Jordi Escuer Gatius, Annely Kuu, Merrit Shanskiy

Kasvuhoonegaaside heitkoguste sidumine mulla, bioloogiliste ja keskkonnaparameetritega

Linking greenhouse gas emissions to soil, biological and environmental parameters

 

Karin Kauer, Elsa Putku, Merili Toom

Mullaharimisviiside ja teenuskultuuride mõju mulla orgaanilise aine ringele

Effect of soil tillage and service crops on soil organic matter cycle

 

Kaire Loit, Liina Soonvald

Põllumajanduslike majandamisviiside mõju patogeensete seente levimismustritele

The effect of agricultural management practices on the dispersal patterns of pathogenic fungi

 

Meelis Ots, Allan Kaasik, Kaja Orupõld

Teraviljasilo mäletsejaliste energiaallikana ja biogaasi tootmisel lisasubstraadina

Whole-crop cereal silage as an energy source for ruminants and as an additional substrate for biogas production

 

Tiina Tosens, Ülo Niinemets

Pahkade mõju põllumajandustaimede ja metsapuude produktiivsusele

Impact of Gall-Forming Insects on agricultural and forests productivity

 

Eve Veromann

Elutsükli hindamine põllumajandussaadustel – holistiline lähenemine

Holistic Environmental Life Cycle Assessment of agricultural products

 

Rando Värnik

Potentsiaalsete tööstussümbioosi võimaluste hindamine ringbiomajanduse arendamisel põllumajandus, metsandus ja vesiviljeluse sektorite ettevõtetes

Assessment of potential opportunities for industrial symbiosis in the development of the circular bioeconomy in companies in the agriculture, forestry and aquaculture sectors

 

Tehnikateadus

Evelin Jürgenson

Maakasutuse muutuste mõju kasvuhoonegaaside bilansile: Arvestussüsteemi väljatöötamine Euroopa Rohelise Kokkuleppe kontekstis

Impact of land use changes on greenhouse gas balance: Developing an accounting system in the context of the European Green Deal

 

Timo Kikas, Sabarathinam Shanmugam

Tekstiilijäätmete jätkusuutlik väärindamine platvorm-kemikaalideks kasutades ioonvedelikel põhinevaid rohelisi lahusteid

Sustainable Textile Waste Valorization through Ionic Liquid-Based Green Solvents for the Production of Platform Chemicals

 

Jüri Olt, Olga Liivapuu

Autonoomse teisaldatava energiatootmisjaama lateraaldünaamika

Lateral dynamics of an autonomous movable power station

 

Timo Kikas, Renu Geetha Bai

Vitamiin D tootmine kasutades korstnagaasil kasvatatud mikrovetikaid

Vitamin D production from microalgae utilizing flue gas exposure

 

Erwan Rauwel, Protima Rauwel

Nanokomposiitfiltrite uurimine ja arendamine metalliliste saasteainete eraldamiseks reo- ja kaevuveest Eestis

Study and development of nanocomposite filters for metallic pollutants extraction from wastewater and well water in Estonia

 

Veterinaarmeditsiin ja toiduteadus

Mihkel Mäesaar, Mati Roasto

Kõrge riskikategooria taimsete toitude ning liha-alternatiivide toiduohutus

Food safety of high-risk plant-based foods and meat alternatives

 

Kerli Mõtus

Vasikate nakkusliku brohnopneumoonia biomarkerid ja metagenoomiline iseloomustus

Biomarkers and metagenomic characterization of calf infectious bronchopneumonia

 

Tarmo Niine

Masinõppe ja tehisnärvivõrkude rakendamine piimakarjakasvatuses: innovatsioon loomade heaolu ja majandusliku efektiivsuse parandamiseks

Machine Learning and Artificial Neural Networks Applications in Dairy Farming: Innovations for Improved Animal Welfare and Economic Efficiency

 

Toonika Rinken, Helena Andreson

Toidutööstuse kõrvalsaadustest erinevate pektiini oligosahhariidide tootmine ja nende prebiootilise potentsiaali iseloomustamine

The production of prebiotic pectin oligosaccharides from agri-food by-products and the characterization of their prebiotic potential

 

Kerli Mõtus

Piimaveise vasikate alumiste hingamisteede ja rooja mikrobioomi iseloomustamine ning nende roll nakkusliku bronhopneumoonia ja kõhulahtisuse tekkes

Characterisation of lower respiratory tract and fecal microbiome and their role in development of infectious bronchopneumonia and diarrhea in dairy calves

 

Toomas Orro, Kristel Peetsalu

Vastsündinud tallede mikrobioota ja immuunsüsteemi areng

Microbiota and immune development of neonatal lambs

 

Kandideerimisel on nõutavad järgmised dokumendid (kõik nõutud dokumendid saab skaneeritult üles laadida SAISi):

1.    avaldus;
2.    doktoritöö kavand 1–2 leheküljel, millel on soovitavalt juhendaja nõusolek doktoritöö juhendamiseks;
3.    akadeemiline elulugu (CV);
4.    isikut tõendav dokument, kui avaldus esitatakse paberkandjal;
5.    vajadusel nime muutmist tõendav dokument;
6.    eelmise õppeastme diplom ja akadeemiline õiend;
7.    Euroopa Liidus magistrikraadi omandanud üliõpilaskandidaadil kõrghariduse eelmiste õppeastmete diplomid ja akadeemilised õiendid;
8.    väljaspool Euroopa Liitu magistrikraadi omandanud (v.a Eestis keskhariduse omandanud) üliõpilaskandidaadil keskharidust tõendav lõputunnistus ja kõrghariduse eelmiste õppeastmete diplomid ja akadeemilised õiendid;
9.    välismaal eelmise(d) õppeastmed lõpetanud üliõpilaskandidaadil tõend õppekava õppekeele oskustaseme miinimumnõuetele vastavuse kohta (eesti või inglise keel vähemalt B2 (CEF 2000) tasemel, TOEFL iBT 61 punkti, IELTS  (academic) > 5,0, PTE (academic) 51 punkti). Ülikool aktsepteerib järgmiste institutsioonide poolt väljastatavaid keeleoskustaset tõendavaid dokumente: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, SA Innove, Briti nõukogu, TOEFL. Dokument ei tohi olla vanem kui kaks aastat. Teiste institutsioonide poolt väljastatud keeleoskust tõendavate dokumentide puhul otsustab vastuvõtukomisjon keeleoskustaseme sobivuse üle. Välismaal inglise keeles kõrghariduse omandanud üliõpilaskandidaadi inglise keele oskus loetakse ilma keeleoskust tõendava dokumendita piisavaks vastavas riigis tunnustatud haridust tõendava dokumendiga, millele on märgitud õppetöö läbiviimise keel.

 

NB! Sisseastumisavaldus ja nõutud dokumendid tuleb esitada elektroonselt aadressil www.sais.ee (vajalik ID-kaart). Juhul kui SAISis puuduvad eelneva lõpetatud õppetaseme andmed, palume esitada diplomi  ja akadeemilise õiendi kas vastuvõtu ajakavas näidatud perioodil maaülikooli vastuvõtulauda või õppeosakonda doktoriõppe peaspetsialistile. Ka sel juhul esitatakse avaldus ikkagi SAISis ja laetakse SAISi teised nõutavad dokumendid: CV, juhendaja nõusolek ja doktoritöö kavand. 

 

Kui oled saanud teate ülikooli vastuvõtmise kohta, siis Sa pead kindlasti kinnitama oma õppimissoovi Eesti Maaülikoolis 2 päeva jooksul pärast teate saamist. Kui Sa seda ei tee, siis märgib SAIS Sind maaülikoolis õppida soovijate nimekirjast loobunuks. Kui kandideerid mitmesse ülikooli, siis tuleb hoolega jälgida iga ülikooli vastavaid kuupäevi.

 

Doktoriõppe vastuvõtuinfo: 

Diana Pungar

Tel: 731 3071

E-post: diana.pungar@emu.ee

 

Doktorantuuri saab sisseastumisdokumente esitada aadressil www.sais.ee

https://sais.ee/