EMÜ teadussaated Delfi raadios

EMÜ teadlaste panus ühiskonnale läbi Delfi Tasku teadussaadete

Delfi teadussaade "Innovaatika" kajastab Delfi Tasku kanalis teadusmaailma põnevamaid tahke ja nüansse. Igas saates on külas üks Eesti tippteadlane, kes seletab saatejuhiga koos lahti ühe kindla teema teaduses. Saatesarja jooksul püüame lükata ümber nii mõnegi populaarteadusliku vale, kinnistada aga tõdesid, mis ei pruugi olla veel inimestele kohale jõudnud.

 

Saates „Kas teadsite, et verd imevad vaid emased sääsed?“ rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Heli Kirik.

Vaatamata verd imevate putukate olulisusele tüütute segajate ja haigustekitajate kandjatena on need lülijalgsed Eestis vahepeal pikka aega teadusliku tähelepanuta jäänud. Arvestades nii meil kui ka mujal maailmas toimuvaid kiireid muutuseid, on paras aeg kohalike pistesääsklastega lähemat tutvust teha. Nii kutsubki Kirik noori maaülikooli õppima, sest putukamaailma uurimisel on tema kõrval ruumi veel paljudele särasilmsetele teadlastele.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/93560897/kuula-saadet-innovaatika-25-kas-teadsite-et-verd-imevad-vaid-emased-saased

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-24-saased-mixdown

 

Saates „Kas väikeenergeetikasse on peidetud meie tulevik? rääkis Maaülikoolis antakse ühelt poolt äärmiselt klassikalist inseneriharidust, selle teooriast praktikani. Meie juures õpivad inimesed, keda huvitab see, kuidas maailm töötab, mismoodi seda kõike veelgi paremini tööle panna ja mida uut veel võiks olla vaja välja mõelda. Mis meid aga eristab, on see, et meie suund on alati pigem ökoloogilise, rohelist mõtlemist järgiva hariduse poole.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/93366087/kuula-saadet-innovaatika-23-kas-vaikeenergeetikasse-on-peidetud-meie-tulevik

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-23-kas-vaikeenergeetikasse-on-peidetud-meie-tulevik

 

Saates „Insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks“ rääkisid tehnikainstituudi teadur Tõnu Leemet ja lektor Marten Mardisoo.

Miks peaks valima just maaülikooli ja insenerihariduse, milline on inseneri koht ühiskonnas ja mida saab maaülikoolis õpituga pihta hakata. Edukad ühiskonnad ja majandused toimivad paljuski insenerielukutse esindajate peal.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/93299381/kuula-saadet-innovaatika-25-insenere-on-maailmale-vaja-et-maailm-oigesti-tootaks

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-25-maaulikool-bioinseneeria-mixdown

 

Saates “Toidukadu on kõige väiksem selle tootmises” rääkis majandus ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik.

Pikalt on räägitud, et pool maailma viskab ära sellise hulga toitu, mis teisel poolel on puudu. Mis pilt vaatab vastu 2021. aastal, kui räägime toidust, selle kasvatamisest ja tootmisest, raiskamisest ning äraviskamisest?

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/92928555/kuula-saadet-innovaatika-24-toidukadu-on-koige-vaiksem-selle-tootmises

https://soundcloud.com/innovaatika/kuula-saadet-innovaatika-22-toidukadu-on-koige-vaiksem-selle-tootmises

 

Saates „Piimandus on Eesti põllumajanduse eredaim täht” rääkis majandus ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.

Toidu tootmises on piimandussektori eripäraks Eestis see, et me teeme siin praktiliselt kõik ise, alates sööda tootmisest kuni tarbijatoodeteni, millest üks osa tarbitakse ära Eestis kohapeal ja teine osa läheb väga erinevatele eksportturgudele. Lisaks on aastakümnete jooksul Eestis välja arendatud terviklik piimandust toetav võrgustik jõudluskontrolli, aretusühistu, kutse- ja kõrghariduse, teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevate asutustega.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/92733275/kuula-saadet-innovaatika-20-piimandus-on-eesti-pollumajanduse-eredaim-taht

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-20-piimandus-mixdown

 

Saates „Täppistaimekaitse päästab maailma“ rääkis taimetervise õppetooli professor Eve Veromann.

Saates räägitakse täppistaimekaitsest, mis see on ja mida head see endaga põllumajandusse kaasa toob.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/92732467/kuula-saadet-innovaatika-21-tappistaimekaitse-paastab-maailma

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-21-tappistaimekaitse-mixdown

 

Saates “Vee soojenemine, tuulte kadu ja vetikad vaevavad Eesti suurjärvi” rääkis hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juhtivteadur Peeter Nõges.

Peipsi-Pihkva järve kohta tehtud ökoloogilise seisundi hinnangust selgus, et kliimamuutused, võõrliigid ja inimese tegevus on muutnud järve olukorda pöördumatult. Probleeme on ka Eesti suuruselt teise järve, Võrtsjärvega. Mõlema suurjärve puhul on üheks olulisemaks järve ökosüsteemi mõjutavaks teguriks ka veetaseme muutused.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/92430561/kuula-saadet-innovaatika-21-vee-soojenemine-tuulte-kadu-ja-vetikad-vaevavad-eesti-suurjarvi

https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/976851679

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-21-vee-soojenemine-tuulte-kadu-ja-vetikad-vaevavad-eesti-suurjarvi

 

Saates “Eesti jõevähid on võõrliikide poolt ohtu seatud” rääkis vesiviljeluse õppetooli lektor, vähimajanduse peaspetsialist Margo Hurt.

2008. aastal tabati meie vetest esimene võõras vähiliik: signaalvähk, 2017. aastal lisandusid võõrvähkide loetellu ka ogapõskne ja marmorvähk.

Põhiline mure võõrliikide Eestisse levitamisega seisneb selles, et nad toovad endaga kaasa vähikatku, mis neile endile on ohutu, kuid ohtlik – üldiselt surmav – meie oma jõevähile. Inimese poolt kunstlikult tekitatud „liigirikkus” on Euroopa põlistele vähkidele olnud äärmiselt hävitava mõjuga. Praegu on jõevähk veel Eestis üsna laia levikuga, kuid viimasel ajal on ka märgata tõsiseid ohumärke.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/92366227/kuula-saadet-innovaatika-16-eesti-joevahid-on-voorliikide-poolt-ohtu-seatud?

https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/972295342

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-17-vahid

 

Saates “Elurikkus ehk biodiversity. Kui hästi on Eesti loodus kaitstud?” rääkis professor Tiiu Kull.

Eestis elab 1,3 miljonit inimest. Kui lugeda kokku aga kõik erinevad taimed, loomad ja seened saame numbrid, mida on raske hoomata. Mis see elurikkus ehk biodiversity tegelikult ikka tähendab, kui palju Eesti kõike elavat on? Seda hakkamegi teadus- ja haridussaate uues lindistuses lahti rääkima.

Saade: https://forte.delfi.ee/news/teadus/kuula-saadet-innovaatika-18-elurikkus-ehk-biodiversity-kui-hasti-on-eesti-loodus-kaitstud?id=91898091

https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/940453735

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-19-maaulikool-elurikkus-mixdown

 

Saates „Loodusturismi mõjutab aina enam tehnoloogia” rääkis nooremteadur ja rännujuht Tarmo Pilving.

Eestlane on alati olnud loodusega lähedane. Mõnel ajal rohkem ja teisel vähem, kuid loodus on alati pakkunud nii lohutust, tuge, toitu kui puhkust ning rõõmu. Pole vist ühtegi inimest, kes oleks tulnud metsajalutuselt või rabamatkalt tagasi kurja ja tusasena. Kuid, mida üldse pidada loodusturismiks 21. sajandil, mis on selle turismiliigi trendid ja kuhu edasi areneb, sellest uues teadus- ja haridussaate lindistuses räägimegi.

Saade: https://forte.delfi.ee/news/teadus/kuula-saadet-innovaatika-18-loodusturismi-mojutab-aina-enam-tehnoloogia?id=91858773

https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/940451632

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-18-loodusturismi-mojutab-aina-enam-tehnoloogia

 

Saates „Eesti järvede tervis pole kiita” rääkis järveteadlane Ingmar Ott.

Milliseid järvi Eestis üldse on. Peale vaadates on järv ju järv, kuid lähemal uurimisel võib veekogu olla kas heleda- või tumedaveeline, sellest tulenevalt ka näiteks kas kareda- või pehmeveeline, samuti umb- või läbivoolujärv. Millises seisus on Eesti järved ja kuidas on nende tervis aastatega muutunud.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/91760957/kuula-saadet-innovaatika-17-eesti-jarvede-tervis-pole-kiita

https://soundcloud.com/innovaatika/eesti-jarvede-tervis-pole-kiita

 

Saates „Loodusturism õpetab loodust tundma“ rääkis elurikkuse ja loodusturismi õppetooli lektor Marika Kose

Eesti inimesed on leidnud tee loodusesse, kuid looduses käitumine tahaks veel lihvimist. Eesti Maaülikoolis on loodud elurikkuse ja loodusturismi õppekava, mis aitab ette valmistada inimesi, kes oskaks ja tahaks Eesti inimesele loodust tutvustada.

Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/91650201/kuula-saadet-innovaatika-16-loodusturism-opetab-loodust-tundma

https://soundcloud.com/innovaatika/eesti-inimesed-on-leidnud-tee-loodusesse-kuid-looduses-kaitumine-tahaks-veel-lihvimist

https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/927798523

 

Saates „Kevad sinu kodus“ rääkis Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Piia Pääso

Uute sortide aretamisel on prioriteetideks nende kasvatamise sobivus Eesti kliimas, haiguskindlus, saagikus ja vilja kvaliteet. Kvaliteedi all mõeldakse nii vilja suurust, valmimise aega ja seda, et viljad valmiksid ühtlaselt, mis meie lühikest suve arvestades on üsna oluline tingimus.

Saade: https://tasku.delfi.ee/player/kevadsinukodus/798388639

https://soundcloud.com/kevadsinukodus/aiapidajatel-tasub-eelistada-neid-istikud-ja-aiasaaduseid

Artikkel: https://lood.delfi.ee/maakodu/sisuturundus/kuula-i-aiapidajatel-tasub-eelistada-neid-istikuid-ja-aiasaaduseid?id=89564535

 

Teadussaates „Biomajanduses võib olla peidus Eesti nokia“ rääkis professor Rando Värnik.

Kas Te teate, mis asi on biomajandus ja millega see majandusvaldkond tegeleb? Usun, et kõik suudame mõista sõnu bio ja majandus, kuid selle valdkonna laiahaardelisust kindlasti kohe hoomata ei suuda.

Saade: https://tasku.delfi.ee/innovaatika/767414467

Artikkel: https://maaleht.delfi.ee/uudised/kuula-saadet-innovaatika-5-biomajanduses-voib-olla-peidus-eesti-nokia?id=89099839&preview=1&channel=15&updated=1583147588

 

TeadussaatesMuld kasvatab tomati ja annab antibiootikumi“ rääkis professor Endla Reintam.

Olete kunagi mõelnud, mis asi see muld tegelikult on? Millest koosneb, kuidas kasvatab endast taimed, kas muld on terve, kas muld on taastuv, kuidas mulda juurde tekitada?

Saade: https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/754791133

Artikkel: https://maaleht.delfi.ee/uudised/kuula-saadet-innovaatika-4-muld-kasvatab-tomati-ja-annab-antibiootikumi?id=88838611

 

Teadussaates „Parimad maasikad on ikka Eesti maasikad“ rääkis dotsent Ulvi Moor.

Viimastel aastatel on aga palju olnud juttu sellest, mis kvaliteediga on Eesti maasikad, kui puhtad on meie maasikad ja kas kohalikku kasvatajat saab usaldada.

Saade: https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/750168973

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-3-parimad-maasikad-on-ikka-eesti-maasikad

Artikkel: https://maaleht.delfi.ee/uudised/kuula-saadet-innovaatika-3-parimad-maasikad-on-ikka-eesti-maasikad?id=88756795

 

Teadussaates „Toiduhügieeni A&O ehk kuidas saada vastu listeeriale" rääkis professor Mati Roasto.

Viimaseid nädalaid meedias palju kajastust saanud listeeriapuhang ühes kohalikud kalatööstuses ja sellega kaasnenud tragöödiad on pannud inimesed palju mõtlema sellele, kui puhas on ikkagi meie igapäevane toit.

Saade: https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/707660029

https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-2-toiduhugieeni-ao-ehk-kuidas-hoida-kodukook-puhas

Artikkel: https://m.forte.delfi.ee/article.php?id=87967735

 

Teadussaates „Mesilased ei sure iial välja ergo inimene ei sure iial välja“ rääkis professor Marika Mänd. 

Saade: https://tasku.delfi.ee/innovaatika

https://soundcloud.com/innovaatika

Artikkel: https://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/uudised/kuula-saadet-teadussaade-innovaatika-1-mesilased-ei-sure-iial-valja-ergo-inimene-ei-sure-iial-valja?id=87653303

 

​"Innovaatika" saate valmimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengufond. 
Tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA). Projekt „Väärtusahelapõhine biomajandus“ (EMBio).