Teaduse populariseerimine
- Teadus- ja arendustegevus
- EMÜ teadussaated Delfi raadios
- Teadusteenused
- Ettevõtjale
- Loodusteaduslikud kogud
- Tehnoloogia arenduskeskused
- Tippkeskus EcolChange
- Teadmistepõhise ehituse tippkeskus
- ERA õppetool VALORTECH
- ERA õppetool COMBIVET
- Eesti Maaülikooli arengufond
- Projekt "Väärtusahelapõhine biomajandus"
- Projekt "Väärtusahelapõhine biomajandus 2"
- Teaduse populariseerimine ja auhinnakonkursid
- Riskihindamisüksus
- Projekt CIRCLE – bioressursside kasutuse koostöö edendamine
- Kontakt
Eesti Maaülikooli rakendusteaduse auhind
2022. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati projekt „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel“.
Põhitäitjad: kaasprofessor Meelis Ots, lektor Priit Karis, vanemteadur Merike Henno, vanemteadur Katri Ling, vanemteadur Hanno Jaakson, nooremteadur Andres Olt.
Teadustöö põhitulemuseks on kõrge aretusväärtusega piimakarjale sobiv kinnisperioodi söötmisstrateegia. Strateegias näidatakse võimalused lehmade toitumuse optimeerimiseks ja loomade soovituslik toitefaktorite vajadus.
2021. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati projekt „Põllumuldade huumus- ja toiteelementide bilansi kalkulaatorite arendus“.
Põhitäitjad: professor Alar Astover, emeriitdotsent Enn Lauringson, emeriitprofessor Hugo Roostalu, vanemteadur Karin Kauer, dotsent Liina Talgre, dotsent Allan Kaasik, spetsialist Liia Kukk ja spetsialist Mihkel Miil.
2019. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati loomade heaolule ja farmi tootlikkusele suunatud karjatervise programmi loomine koos majandusliku mõju metoodika väljatöötamisega.
2018. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati nooremteadur Priit Bernotas "Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel" projekti eest.
2017. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati professor Hardi Tulluse juhitud töörühma uurimus "Lageraie suhtes alternatiivsete raieviiside uurimistulemuste põhjal tehtud muudatused EV seadusandluses".
Töörühma liikmed: Eino-Endel Laas, Raul Rosenvald, Allar Padari, Risto Sirgmets ja Reimo Lutter.
2016. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati projekt "Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses".
Projektijuht: Marika Mänd
Projekti põhitäitjad: dr Reet Karise, doktorandid Riin Muljar ja Gerit Dreyersdorff
2015. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati projekt "Campylobacter spp., Listeria monocytogenes ja Shiga-toksiine tootva Escherichia coli-ga seonduvate toiduohutuse riskide hindamine Eestis".
Projektijuht: Mati Roasto
Projektimeeskond: dotsent Kadrin Meremäe, doktorant Toomas Kramarenko, doktorant Mihkel Mäesaar
2014. aasta
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati projekt "Tootearenduskatse smuuti väljatöötamiseks".
Projektimeeskond: Hedi Kaldmäe, Uko Bleive, Ann Ojarand, Pille Põllumäe, Piia Pääso, Piret Raudsepp.
2013. aasta
I preemia - projekt "Kudjape prügila ümberkujundamine vaba aja veetmise keskuseks" Projekti vastutav täitja Mait Kriipsalu, põhitäitjad Kaja Orupõld, Toomas Tamm ja Valdo Kuusemets.
Rakendusteaduse auhinna konkursil vääris tunnustamist limnoloogiakeskuse angerjauurijate töögrupp Ain Järvalti juhtimisel. Töögrupi liikmed on Meelis Kask, Priit Bernotas ja Maidu Silm.
Eesti Maaülikooli teaduse populariseerimise auhind
2022. aasta
I preemia - tegevuses „Eesti veeteadused läbi Amasoonia prisma“ osalejad. Osalejad: vanemteadur Priit Zingel, vanemteadur Helen Agasild, kaasprofessor Arvo Tuvikene, vanemteadur Lea Tuvikene.
II preemia - limnoloogiakeskuse peaspetsialist Priit Bernotas tegevuse „Angerjauuringute tutvustamine laiemale üldsusele perioodil 2020-2021“ eest. Teavitustöö on oluline, et angerjaga seonduv muuta tavainimesele arusaadavamaks ning motiveerida noori tulevikus tegelema ohustatud liikide uurimisega.
2021. aastal auhinda välja ei antud.
2020. aasta
I preemia - programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm ühistegevuse tegevusvaldkonnas" meeskond Rando Värnik (programmi juht), Liis Sinnott (programmi assistent), Taavi Kiisk (programmi assistendi kohusetäitja).
II preemia - vanemteadur Luule Metspalu maheaedniku käsiraamatu "Viljapuude ja marjapõõsaste kahjurid" koostamise eest. Luule Metspalu õpetab oma raamatus, kuidas tunda ära kahjureid ning missugused oleksid sobilikud keskkonda säästvad tõrjemeetodid.
III preemia - raamatu "Eesti jõed" autorite kollektiiv: Henn Timm, Rein Järvekülg, Peeter Pall ja Sirje Vilbaste. Kogumik koosneb sissejuhatusest vooluvete olemuse kohta ning 64 olulisema või erilisema jõe kui ökosüsteemide kirjeldustest, sealhulgas ökoseisundi hinnang. Raamat ilmus sarjas "Roheline raamat".
2019. aasta
I preemia - raamatu "Eesti järved" autorite kollektiiv: Ronald Laarmaa, Ingmar Ott, Henn Timm, Kairi Maileht, Margot Sepp, Helle Mäemets, Anu Palm, Teet Krause ja Katrin Saar.
II preemia - loomakasvatuse doktorant Maksim Runin teadusvideo "Sügavuti rasvas" tegemise ja esitlemise eest Eesti Televisioonis konkursil "Teadus kolme minutiga".
III preemia - doktor Ülar Allas vaktsineerimist käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest.
2018. aasta
Teaduse populariseerimise auhinna konkursi võitjaks tunnistati nooremteadur ja doktorant Elina Mark "IVF embrüote tootmistehnoloogia tulemuste ja võimaluste tutvustamine laiemale avalikkusele" tegevuse eest.
2017. aasta
I preemia - vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik säästvat arengut populariseeriva tegevuse eest aastatel 2016-2017.
II preemia - veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Mati Roasto toiduohutust ja toitumist käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest.
III preemia - põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Priit Zingel veeteadust käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest.
2016. aasta
I preemia - projekt "Aasta lind" vanemteadur Ülo Väli juhtimisel.
2015. aasta
I preemia - põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakonna kollektiiv professor Alar Astoveri juhtimisel mullateaduse valdkonna populariseerimise eest.
II preemia - põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Arvo Tuvikene kalade käitumist, kalade füsioloogiat ja vee reostust käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest.
III preemia - veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna töörühm nooremteadur Monika Nõmme juhtimisel sigimise biotehnoloogia praktikumide korraldamise eest gümnaasiumi õpilastele.
2014. aasta
I preemia - Aivar Leito, Kalev Sepp, Leho Luigujõe, Urmas Sellis ja Ivar Ojaste sookure teadusuuringute silmapaistva tutvustuse ja laialdase kajastuse eest meedias.
II preemia - pereülikool Eesti Maaülikooli kui hea õppimiskoha tutvustamise eest nii täiskasvanutele kui lastele.
III preemia - Eesti Maaülikooli tehnikakolledži, tehnikainstituudi ja Tehnikaüliõpilaste Seltsi koostööprojekt „Pneumobiil“. Projekti eestvedajad: Marten Madissoo ja Tõnu Leemet.
2013. aasta
I preemia - Arvo Tuvikene veekogude toksikoloogiaga ja kalade füsioloogiaga seotud teadustulemuste laialdase tutvustamise eest.
I preemia - emeriitprofessor Anne Luik jätkusuutliku eluviisi laialdase propageerimise eest.
II preemia - Kuulo Kalamees laialdase mükoloogia-alase tutvustustöö eest.
III preemia - Asta-Virve Libek, Heljo Jänes, Kersti Kahu ja Ave Kikas aiandusalaste trükiste seeria eest.
2012. aasta
I preemia - Doktorantide algatatud projekt "Elus teadus". Projekti pikaajalisteks eesmärkideks on suurendada noorte huvi teaduse vastu, arendada doktorantide oskusi tutvustada oma teadusteemat lihtsas keeles ning Eesti Maaülikoolis õpetatavaid erialasid ja teadussaavutusi.
II preemia - Teaduse tippkeskus ENVIRON rahvusvahelise taimi ja taimeteadust tutvustava päeva „Taimede lummuse päev“ korraldamise eest 18. mail Tartus ja Tallinnas. Teemapäev ja kaasnenud tegevused aitasid inimestel mõista taimede ja taimeteaduse tähtsust kestliku põllumajanduse, aianduse ja metsanduse arendamisel ning tutvustasid Eesti tipptaimeteaduse arengusuundi.
III preemia - Jaan Leetsar ühistegevust populariseeriva tegevuse ja trükise „Ühistu liikme käsiraamat“ eest. Ühistu liikme käsiraamat on eesti keeles esmakordselt ilmunud ja ühistute liikmetele suunatud praktiline raamat, mis on samal ajal ka teadusliku uurimistöö üldistus parimast maailmakogemusest maamajandusliku ühistegevuse valdkonnas.
2011. aasta
I preemia - Ants-Johannes Martin 2010-2011. a tööde tsükli "Mesilaselaadsete soodustamine kultuurtaimede efektiivsemaks tolmeldamiseks ja kuklasepesade ümberasustamine aedadest" eest.
II preemia - teaduskollektiiv Mati Roasto, Terje Elias, Kadrin Meremäe teaduse populariseerimise eest toiduhügieeni ja -ohutuse valdkonnas 2009-2011. a.
III preemia - Olav Kärt populaarteadusliku tegevuse eest kaasaegse söötmistehnoloogia tutvustamisel.
2010. aasta
I preemia - dotsent Ivar Sibul puit-taimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest.
II preemia - Indrek Sell puuseente päevade korraldamise ja puuseente alaste populaarteaduslike kirjutiste eest.
III preemia - mullamuuseumi kollektiiv avalikkusele suunatud populaarteaduslike suundade arenduste eest mullateadusega seotud valdkonnas.
2009. aasta
I preemia - emeriitprofessor Harald Tikk tegevuse eest linnukasvatuse valdkonnas.
II preemia - dotsent Jaak Jaaniste mitmekülgse tegevuse eest astronoomia valdkonnas.
III preemia - MTÜ Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts tegevuse eest Talveakadeemias.
2008. aasta
I preemia - emeriitprofessor Olev Saveli tegevuse eest loomakasvatuse valdkonnas.
II preemia - Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Kalju Kask tegevuse eest puuviljade ja marjade sordiaretuse valdkonnas.
III preemia - põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse vanemteadur Ellen-Juta Haberman tegevuse eest Eesti suurjärvede Peipsi ja Võrtsjärve uurimisel.
Ülikoolisisene koostööprojekt
2022. aasta
Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli ning ERA õppetooli VALORTECH vahelise töörühma koostööprojekt „Efektiivne kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks, mida on võimalik kasutada nii kanga kui haavakatete valmistamiseks“. Töörühma liikmed: teadur Kairi Käiro, peaspetsialist Maidu Silm, nooremteadur Rihard Reissaar, teadur Anu Kisand, professor Rajeev Bhat ja teadur Surya Sudheer.
Koostöö põhitulemuseks on uue uurimissuuna rakendumine, mis vastab ülikooli missioonile edendada biomajandust ja osalevate üksuste eesmärgile kasutada efektiivselt toidutööstuse toormaterjale ja jääke ning leida uusi lahendusi toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Koostöö tulemusena selgitati välja võimalused kalatööstuse jääkide väärindamisel saadud toormaterjali želatiini edasiseks mitmekesiseks kasutamiseks.
2021. aasta
Tehnikainstituudi ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi koostööprojekt „Antimicrobial coating development“ (Antimikroobse katte väljatöötamine). Töörühma liikmed: professor Erwan Rauwel, dr Kristi Praakle, professor Arvo Viltrop, magistrant Heidi Granholm ja doktorant Harleen Kaur.
Koostöös uuriti uudsete nanomaterjalide kasutamist antimikroobse katte väljatöötamiseks, et võidelda pandeemia (Covid-19) ja antimikroobse resistentsuse (zoonootiline ja haiglanakkus) vastu. Metalliliste nanomaterjalide tugevad antimikroobsed omadused tuvastati 6 bakteri ja ühe nahaseene vastu.
Aktiivsed nanomaterjalid kombineeriti erinevate polümeeride ja geelidega, et uurida, millistel nanokomposiitidel on samasugused antimikroobsed omadused.
2020. aasta
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppetoolide – taimetervis, aiandus, taimekasvatus ja taimebioloogia ning söötmisteadus – koostöös 2016-2020 aastatel valminud rahvusvaheline projekt "Tüüpilise EL põllumajandussüsteemi jätkusuutlik kohanemine kliimamuutustele". Töörühma liikmed: Eha Kruus, Priit Põldma, Enn Lauringson, Ragnar Leming ja Allan Kaasik. Projekti koostöösse oli kaasatud 30 pilootettevõtet üle Eesti. Töö toimus laiema rahvusvahelise projekti raames, milles osalesid Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa teadlased.
2019. aasta
Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli ning Polli Aiandusuuringute keskuse vahelises koostöös 2015-2019 aastatel valminud rahvusvaheline projekt "SUSMEATPRO – säästvad taimsed lisandid tervislikumate lihatoodete saamiseks – ideede tõestamine".
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord
Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil auhinnatud Eesti Maaülikooli üliõpilaste tööd
Doktorantide teaduse populariseerimise projekt "Elus teadus"
Mida teab koolinoor loodusteadusest, teadlase igapäevaelust ja Eesti Maaülikoolist? Ilmselt mitte just liiga palju. Nii võib ta aga oma tulevase elu planeerimisel sellest huvitavast elukutse- ja karjäärivõimalusest mööda vaadata. Et laiendada noorte silmaringi, rääkides teadusest huvitavalt ja ’inimeste keeles’, on grupp aktiivseid maaülikooli doktorante õppeosakonna toel seda probleemi lahendama asunud. Projekti nimeks on „Elus Teadus“.
"Elus teadus" pälvis Eesti Maaülikooli auhinna "Aasta tegu 2012" ja on maaülikooli 2012. aasta teaduse populariseerimise auhinna laureaat.