Kogukonnaaed

Eesti Maaülikooli kogukonnaaed

Maitsetaimede ja köögiviljade kasvatamine on üks parimaid viise, kuidas stressi maandada. Muuhulgas toob see värsked aiasaadused otse sinu toidulauale.

Siiski teevad tänapäeva tiheasustusalad selle keeruliseks. Samas on kogukonnaaedade kontseptsioon kiirelt levimas üle kogu maailma. Säärased alad pakuvad võimalusi, kuidas kasvatada värskeid aiasaadusi ning samal ajal võrgustada teiste kogukonnaliikmetega, jagada kogemusi, korraldada töötube ja muid ühisüritusi.

2021. aasta kevadel rajasime EMÜ aia, mis toetab EMÜ rohelise ülikooli strateegia täitmist, baseerub kogukonnaaia põhimõtetel ning annab võimaluse aias toimetajatel endale värskeid saadusi kasvatada. EMÜ kogukonnaaed on roheline ruum võrgustumiseks, kasvatamiseks ja õppimiseks. Aed on ka avalik puhkeala, kuhu on võimalik näiteks lihtsalt oma lõunasööki nautima tulla. Kõik soovijad on oodatud aiaga tutvuma ja seal aega veetma, loomulikult eeldame kõigilt mõistlikku ja heaperemehelikku käitumist.

Kogukonnaaia idee sündis soovist EMÜ linnakut elavdada ning luua koht, kus praktiseerida ja demonstreerida linnaaianduse võimalusi. Aias on võimalik korraldada ka õppepäevi ja muid aiandust tutvustavaid sündmusi. Aias olevatel pinkidel saab keset aia rohelust jalga puhata. Aias on olemas ka kastidega samas stiilis tööriistakapp ja kompostikastid.

Taimekastid on sisustatud permakultuuri põhimõtetele tuginedes, st taimed kasvavad segamini ja toetavad üksteist. EMÜ aias järgime mahepõllumajanduse printsiipe, s.t sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata, vaid toetame oma taimi kvaliteetse sõnniku ja looduslike taimekaitsemeetoditega. Aia piirdeks on EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses aretatud mustsõstrasortidest hekk, kus leiab sordid Karri, Elo ja Mairi. Suur aitäh Pollile istikute ja Gardestile mulla eest!

Linnaaednikud on tavaliselt erinevast rahvusest, kes on EMÜ üliõpilased või töötajad. Igal kastil on vastutav omanik, kes hoolitseb selle eest, et kast oleks korras, taimed kastetud ja umbrohi kontrolli all. Aias toimetamine on vabatahtlikkuse alusel ja EMÜ toetas aednikke aia rajamisel ja tegevuste koordineerimisega. Igal kastil on silt, mis tutvustab kasti eest vastutavat inimest ning seda, mis kastis kasvab. Kastidesse valisid taimed kasti haldajad lähtudes nii Eesti kliimasse sobivatest liikidest, kui ka meelepärastest aiasaadustest, mida oma käega kasvatada ja tarbida. Mitme kasti juures toimetavad ka aedniku lapsed, kes õpivad toiduks taimi kasvatama ning näevad kust ja millise vaevaga tuleb lauale toit. Kastides on köögi- ja aedviljade vahele on pikitud lilli, mis meelitavad kohale tolmeldajaid ja muid kasulikke putukaid ning pakuvad silmailu.

EMÜ aednike hulgas on nii neid, kes kasvatavad midagi esimest korda, ja ka neid, kes on eluaeg aiandusega tegelenud.

 

 

EMÜ aia eestvedajad usuvad, et kogukonnaaiandusel on suur potentsiaal nii sotsiaalsete, ökoloogiliste kui ka kultuuriliste väärtuste arendamisel ning Maaülikoolis õpitava ja uuritava praktikasse edasi kandmisel.

Kogukonnaaeda koordineerivad vabatahtlikud ja rohelise ülikooli töörühm. Aia rajamist toetab Eesti Maaülikool.

 

Selleks et kindlustada kogukonnaaia meeldiv õhkkond ja jätkusuutlikus, pea meeles:

  1. Kogukonnaia rajavad ja hoiavad töös vabatahtlikud, see on oluline käituda heaperemehelikult.
  2. Istutuskastid on personaalsed. Iga kasti omanik vastutab oma kastis kasvavate taimede heaolu eest kogu hooaja vältel.
  3. Kogukonnaaia liige on viisakas ning pühendunud köögiviljakasvataja.
  4. Kogukonnaias järgitakse mahepõllumajanduse printsiipe, s.t sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. 
  5. Kogukonnaaias toimetades tuleb lähtuda kehtivatest koroonapiirangutest.
 
 
 

Mustsõstrasordid:

Karri

Aretatud EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses sortide ‘Mulgi must’ ja ‘Kantata 50’ ristamisel 1990. aastal. Eesti sordikaitse all olev sort. Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistus 2010. aastast.

Marjad on mustad, suured (keskmine mass 1,6 g), paiknevad pikkades kobarates üsna tihedalt. Marjad küpsevad üheaegselt. Viljaliha mahlakas, väga hea vürtsika hapukasmagusa maitsega. Marjad sisaldavad keskmiselt 7,7 % suhkruid, 2 % happeid ja C-vitamiini 146 mg 100 g toorkaalu kohta. Sobivad hästi laua- ja töötlemismarjaks.

Sort on keskvalmiv, saagikas, hea talvekindluse ja vastupidavusega karusmarja-jahukastele ja pahklestale, ebasobivates kasvuoludes on vastuvõtlik antraknoosile.

https://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=8

 

Elo

Aretanud Asta-Virve Libek EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses. Aastal 1990 ristatud sordid ‘Öjebyn’ × ‘Kantata’. Eesti sordikaitse all olev sort.

Viljad varajase valmivusega, mustad, suured (keskmiselt 1,4 g), asetsevad pikkades kobarates keskmise tihedusega. Viljaliha magushapu maitsega.

Põõsas on keskmise kasvutugevusega, hea talvekindluse ja saagikusega. Vastupidav pahklestale ja karusmarjajahukastele.

https://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=7

 

 

 

Mairi

Aretatud EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses sortide ’Öjebyn’ ja ’Kantata 50’ ristamisel 1990. aastal.

Viljad on mustad , läikivad, suured (keskmine mass 1,6 g), asetsevad pikkades kobarates keskmise tihedusega. Väga hea hapumagusa maitsega lauamari. Marjad hästi korjatavad nii üksikmarjana kui ka kobaratena. Marjad sisaldavad keskmiselt 9,6% suhkruid, 2,9% happeid ja C-vitamiini 135 mg 100 g toorkaalu kohta.

Mairi on suhteliselt varajase valmivusega, hea saagikuse ja talvekindlusega. Vastupidav musta sõstra pahklestale ja karusmarja-jahukastele.

https://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=229