Järvselja õppe- ja katsemetskond 100

Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskond saab 2021. aastal 100-aastaseks ning seda tähistatakse eriilmeliste sündmustega. Oluline info juubeli kohta kogutakse siia veebilehele.

Metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja kant pikemat tutvustamist. Need metsad on teaduslikult ühed uuritumaid kogu maailmas. Ühtlasi on tegemist väga olulise katse- ja õppebaasiga nii teadlastele kui ka mitme ülikooli tudengitele. Ühtlasi koduks rohketele eksoot-puuliikidele ja mitmetele Eesti kõige kõrgematele puudele omast liigist.

Ajaloost

Omaaegse Kastre-Peravalla metsandiku andis iseseisvunud Eesti vastne valitsus Tartu Ülikoolile metsandustudengite õppepraktikate läbiviimise kohaks 1921. aasta 13. aprillil. Kaheksa kuud varem loodud ülikooli metsaosakond sai endale väärt praktikabaasi ning takistused metsatundjate koolitamise teelt said pühitud.

Justnimelt selle metsa andmine ülikoolile polnud sugugi juhuslik. Toonase Kastre-Peravalla mõisametsades käis metsade plaanistamine ja eesrindlik majandamine juba varem, sest Kastre mõisnik Nikolai von Essen ja metsaülem Martin Maurach olid omas ajas väga ettevõtlikud majandusmehed. 19. sajandi viimastel kümnenditel lasid nad rajada metsadesse üle 150 kilomeetri kuivenduskraave ning ehitada korralikud kruusakattega teede. Taolised mastaapsed kuivendustööd pälvisid tähelepanu tervel tsaari-Venemaal.

Pärast Teist maailmasõda viidi metsandusharidus üle 1951. aastal asutatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu ja täna on akadeemia järeltulijaks Eesti Maaülikool. Õppemetskonna asutamisel seati temale kaks peamist ülesannet: võimaldada metsaosakonna üliõpilastele suviste õppepraktikumide korraldamist ning õppejõududele metsanduslike uurimistööde läbiviimist. Põhiliselt neid ülesandeid on õppe- ja katsemetskond täitnud tänapäevani.

Rohkelt väärtusi

Lisaks teadlastele, kes teevad metsas katseid ja üliõpilastele, kes saavad seal läbi praktika oma tuleristsed, leiavad tee Järvseljale ka paljud matkahuvilised. Jalutuskäik Ürgmetsa kvartalis ning kummardus Kuningamännile. Eesti kõrgeimad harilik haab, arukask, sookask, hall lepp, sanglepp ja harilik saar. Lisaks Riiupalu võimsa männiku mühin. See kõik avaldab muljet ja pakub meeldejääva looduselamuse. Mullu sügisel avati seal ka õpperada, kus saab tutvuda metsaloomade elusuuruses kujutistega.