Juubelimargi esitlus

Unikaalne postmark trükiti puidule

Eesti metsandushariduse ja -teaduse süda – Järvselja õppe- ja katsemetskond – sai 13. aprillil 100-aastaseks. Täpselt sel päeval esitleti üht päris erilist postmarki. Erakordseks teeb margi asjaolu, et kujundus on trükitud puidulehele ehk spoonile.
"Meil on suur au tähistada Eesti metsandushariduse ja teaduse sajandat juubelit niivõrd ainulaadse postmargiga. Puidule trükitud mark on väärikas viis selle sündmuse tähistamiseks," ütles Omniva erakliendi segmendi juht Sandra Krusel, kelle sõnul ei ole taolist marki varem Eestis ilmunud.
Puidust mark maksab 7,50 eurot ning seda trükitakse kokku 10 000 tükki. Traditsiooniliselt ilmub koos margiga ka esimese päeva ümbrik (FDC) ning info kaart, mis kõik on saadaval Omniva e-poes. Margiväljaande on kujundanud kunstnik Indrek Ilves ning puidust mark trükiti trükikojas Cartor Security Printing.
Järvselja margi kesksel kohal on kujutatud Kuningamändi, mis on Eesti üks vanimaid puid. Suursuguse puu täpset vanust ei ole võimalik määrata, kuid tehtud uuringud lubavad hinnata puud umbes sama vanaks kui Tartu ülikool. Teisisõnu, umbes 389 aastaseks.
Margiplokile ja esimese päeva ümbrikule on lisaks männile valitud veel pildid ürgmetsa matkarajast ning taimeaiast. Järvselja ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala, mis jäeti aastal 1924 puutumatult seisma looduse reservaadiks. Selles 19,3-hektarilises kuuse, männi, haava ja sanglepa segapuistus on lastud loodusel omatahtsi kujuneda juba tublisti rohkem kui 100 aastat. Lisaks on Järvselja metsades säilinud mitmed pärandkultuuri ja metsakatseobjektid ning rohked loodusväärtused.
Kuivõrd ürgmetsa kvartalipiiril kulgeb matkarada siis võivad kõik soovijad minna ning ise kogeda, et tõeline põlismets näeb välja pisut teistsugune kui hästi hooldatud seene- või marjamets, mida tihti ürgseks peetakse.
Taimeaed ümbriku kujunduses meenutab aga fakti, et Järvselja on juba ligi poolteist sajandit olnud kohaks, kus on meie kliimas katsetatud erinevaid võõrpuuliike. Esimene taimla metsapuutaimede kasvatamiseks rajati Järvseljale juba 19. sajandi lõpus. Taimeaed tegutseb Järvseljal ka täna ning see on populaarne külastuspaik aiandushuviliste inimeste seas.
Marki esitles Järvselja jahilossi aias 13. aprillil kell 13 metsakasvatuse ja metsaökoloogia dotsent Ivar Sibul. Tervitustega esinesid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Tanel Piir, maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Lühemate ettekannetega astusid üles metsandusajaloolane Toivo Meikar, õppemetsamajandi omaaegne juht Heino Kasesalu, tudengielust Järvseljal kõneles loodusemees Hendrik Relve ja sealsete metsade väärtusi tutvustas professor Ahto Kangur.
Seminari lõpetas juubelipuu istutamine jahilossi aeda. Lossiaeda istutatav puu on samast liigist, mille puidule on trükitud ka juubelimark - mägivahtrast.