Uudised

Kolmapäeval, 14. novembril algusega kell 17 saab kolmapäevalugude sarjas Baeri majas (Veski 4) kuulata Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarepidemioloogia professori Arvo Viltropi ettekannet „Zoonoosid, meie igavesed kaaslased“.

„Me oleme pidevalt ohustatud kümnetest erinevatest zoonootilistest haigusetekitajatest, mis esinevad meie kohalikel loomadel, lisaks veel need, kellega puutume kokku maailmas ringi rännates,“ rääkis professor Arvo Viltrop. „Eestis on mitmeid väga ohtlikke zoonootilisi haigusi, mis igal aastal nõuavad inimelusid või tekitavad püsivaid tervisekahjustusi.“ Zoonoosid on näiteks salmonelloos, puukentsefaliit, kampülobakterioos, kolibakterioos jne.

Viltropi sõnul tingivad muutused inimühiskonnas ka muutusi zoonooside riskides – näiteks rahvastiku vananemine ja pärsitud immuunsusega isikute osakaalu suurenemine rahvastikus, samuti suurendab eksootiliste haigustekitajatega kokku puutumise riske sagenev reisimine. „Töötlemata, naturaalne toit otse farmist või põllult suurendab samuti zoonoosidesse nakatumise riski,“ ütles Viltrop. „Et sellist toitu peetakse eriti tervislikuks, siis on enam ohustatud just zoonooside suhtes kõige vastuvõtlikumad inimeste rühmad – lapsed, lapseootel naised, vanurid, haiged.“ Mikroobide maailm on pidevas muutumises ning selget piiri inimese ja loomade nakkuste vahele on Viltropi sõnul raske tõmmata. „Pigem tuleks meil rääkida sellest, et me jagame haigusetekitajaid loomadega ja uute zoonooside esilekerkimine on paratamatu. Inimese kontaktid loomadega on pidevas muutumises ja sellega muutuvad ka loomadest lähtuvad haigusriskid - tähtis on neid riske mõista, siis saame neist ka olulisel määral hoiduda.“

Eesti Maaülikooli kolmapäevaste teeõhtute eesmärgiks on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses maaülikooli uurimissuundi. Teadlaste ettekannetele järgneb arutelu.

Kõik huvilised on Baeri majja (Veski 4) oodatud iga kuu teisel kolmapäeval kell 17.

Kolmapäevalugude teemad 2012.-2013. õppeaastal:
12. detsember – Kalev Sepp „Kas inimene kujundab maastikku või maastik inimest“
9. jaanuar – Ingmar Ott „Kas ja kuidas järvi tervendada?“
13. veebruar – Alar Astover „Kas muld on ohus“
13. märts – Ants-Hannes Viira „Eesti piimanduse konkurentsivõime ja panus majanduskasvu“
9. aprill – Arvo Leola „Inimlik ning loomalik töökeskkond karjalaudas“
8. mai – Hardi Tullus „Mets kui keskkond ja ressurss“