Uudised

In Memoriam Heinrich Vipper

19. mail 2013. aastal lahkus manalateele üks Eesti tuntumaid maaviljelusteadlasi emeriitprofessor Heinrich Vipper.

Heinrich Vipper sündis 20. detsembril 1928. aastal Jõgevamaal Palamuse vallas Visustis talupidaja perekonnas. Haridusteed alustas Heinrich Vipper 1937. aastal Kaarepere algkoolis, jätkas seda Tartu Majandustehnikumis raamatupidamist õppides. Kuna kontoritöö põllumehehingega Heinrichile aga ei meeldinud, siis tuli ta koolist ära ja astus 1946. aastal Tartu I Keskkooli üheksandasse klassi, mille lõpetas 1948. aastal. Samal aastal asus Heinrich Vipper õppima Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda. Seoses ülikooli reorgani­see­rimisega 1951. aastal, jätkas ta õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille lõpetas 1953. aastal kiitusega, omandades õpetatud agronoomi kutse.

Tööle suunati Heinrich Vipper tolleaegse Eesti NSV Teaduste Akadeemia Polli filiaali nooremteaduri ja tootmismajandi juhataja ühitatud töökohale. Alates 1956. aastast kuni 1966. aastani töötas Heinrich Vipper nooremteadurina Pollis. Tööperioodil Polli Katsebaasis 1952–1966 uuris Heinrich Vipper valge mesika, maisi, üheaastase lupiini ja teraviljade agrotehnikat. 1966 kaitses  ta väitekirja teemal „Üheaastased lupiinid (Lupinus sp.), nende introduktsiooni võimalused ja agrotehnika Eesti NSV-s“. Seejärel viidi ta üle Kuusiku Katsebaasi vanemteaduri ametikohale. Alates 1972. kuni 1978. aastani täitis Heinrich Vipper Kuusiku katsebaasi juhataja ülesandeid. Kuusikul kujunes tema peamiseks valdkonnaks mullaharimise aluste uurimine, mille juures ta pööras erilist tähelepanu mullaharimise diferentseerimise teoreetiliste aluste ja praktiliste võtete  väljatöötamisele Eestis. Aastatel 1970–1985 tegeles ta aktiivselt künnivõistluste propageerimisega ja oli korduvalt vabariiklike künnivõistluste peakohtunik. 1982. a anti Heinrich Vipperile teenelise teadlase aunimetus.

1979. aastast siirdus Heinrich Vipper tööle EPA maaviljeluse kateedri vanemõpetaja töökohale. 1983. aastal omistati Heinrich Vipperile dotsendi kutse, aastast 1992 jätkas tööd professorina. Aastatel 1980­–1994 oli ta sama kateedri juhataja, lugedes maaviljeluse kursust agronoomia ja maaparanduse erialadel. Heinrich Vipper on jaganud õpetust kokku enam kui tuhandele üliõpilasele, juhendanud 75 agronoomide diplomitööd, ühte põllumajandusdoktori- ning nelja kandidaadi- ja magistritööd. Professor Heinrich Vipper oli erudeeritud teadlane, kellel oli autoriteet Eesti põllumajandusteadlaste ja põllumeeste hulgas. Hinnatud teadlasena oli Heinrich Vipper oodatud lektor ja nõuandja  Eesti agronoomidele. Tema sulest on ilmunud üle 140 erineva kirjatöö.

Ta oli suur aiasõber. Koos abikaasa Ireenega rajas ta Peedu suvekoju aia, kus oli üle 200 roosisordi.

Kolleegid ja õpilased jäävad professor Heinrich Vipperit mälestama isikupärase teadlase, hea sõbra ja spordihuvilisena, kelle täpsus, ausus, tegutsemisvalmidus ning elujaatus olid paljudele eeskujuks.

 

Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond