Uudised

22. mail kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Tea Tulluse väitekiri “Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes lehtpuuistandikes” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

„Intensiivmeetodil, sh lühikese raieringiga majandatavate puuistandike rajamine on alternatiivseks kasutusvõimaluseks endistele põllumajandusmaadele,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Tea Tullus. „Tootmisele suunatud istandikes ehk puupõldudel ei ole peamiseks eesmärgiks metsaökosüsteemi kujundamine, vaid soovitakse saavutada maksimaalne puidu või mõne teise puudega seotud toorme produktsioon. Puupõldude pindala pidev kasv maailmas tõstatab aga küsimuse, milline on nende mõju looduslikule mitmekesisusele ning kuivõrd erineb nende alustaimestik põlismetsaga võrreldes.“

 

Doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida, millised kasvukoha ja puistu tunnused mõjutavad alustaimestiku karakteristikuid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes istandikes ning hinnata, kas poolvõõrliigi hübriidhaava istandikud pakuvad alustaimestiku liikidele sarnaseid kasvutingimusi võrreldes kodumaise puuliigi arukase istandikega. Lisaks oli töö eesmärgiks ka alustaimestiku kujunemise ning karakteristikute võrdlemine arukaseistandikes ja looduslikult tekkinud kaasikutes.

 

Doktoritöö tulemusena selgub, et noore istandiku alustaimestiku iseloomustajaid mõjutasid nii eelnev põllumajanduslik maakasutus, istandiku rajamisel rakendatud maapinna ettevalmistusviis kui ka mullastiku tingimused. „Vanuse kasvades muutub istandiku rajamisele eelnenud häiringute mõjust olulisemaks puurindega seotud tegurite mõju rohu- ja samblarindele,“ ütles Tullus. Tulluse sõnul on alates 1999. aastast Eestis endistele põllumajandusmaadele rajatud umbes 700 ha puuistandikke poolvõõrliigi hübriidhaavaga, kohalikest lehtpuudest soovitatakse endiste põllumajandusmaade metsastamiseks eelkõige arukaske: „Kui mujal maailmas on võõrpuuliikidega rajatud istandikes täheldatud mõnikord keskkonnakaitselisi probleeme, siis töö tulemusel selgus, et hübriidhaava- ja arukaseistandike alustaimestiku karakteristikud olid suures osas sarnased. See lubab aga väita, et hübriidhaavikute rajamisega Eestis ei kaasne alustaimestikus ebasobivaid arenguid, nt võõrliikide levikut.“

 

Alustaimestikku, puurinnet ja kasvukohta iseloomustav andmestik koguti 73 püsiproovitükilt, mis paiknesid 11 arukase- ja 24 hübriidhaavaistandikus ning 11 looduslikult tekkinud kaasikus.

 

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 ruumis 1A5. Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus ja Tartu Ülikooli lektor Dr. Elle Roosaluste ning oponent Prof. Vitas Marozas (Aleksandras Stulginskis University).

 

 

 

Lisainfo: Tea Tullus, Eesti Maaülikooli doktorant, tel 731 3795, e-post: tea.tullus@emu.ee