Pressiteated
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Hanza stipendium
- Piimafondi stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- Saaremaa stipendium
- LandCredit stipendium
- Taimebioloogia stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- PetCity stipendium
- Reginett stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
Kolmapäevaõhtul otsitakse vastust küsimusele, kas invasiivsed haigused on ohuks meie metsadele
Kolmapäeval, 8. jaanuaril kell 17.00 räägib Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna dotsent Rein Drenkhan maaülikooli kolmapäevaõhtulugude sarjas metsade invasiivsetest haigustest.
Dotsent Drenkhani sõnul seisavad Balti- ja Põhjamaade metsad silmitsi suureneva ohuga uute patogeenide ees: „Invasiivsete patogeenide koloniseerimise protsessi päästikuks on olnud kliimamuutused ja suurenev majanduslik globaliseerumine.“ Viimasel aastakümnel on Drenkhani kinnitusel Balti- ja Põhjamaades dokumenteeritud okas- ja lehtpuudel ligi tosin uut invasiivset metsahaiguse tekitajat, sealhulgas ka mitu karantiinset (st eriti ohtlik) liiki. „Invasiivsete patogeenide saabumine võib toimuda tasahilju, nad võivad olla meil nähtamatult aastakümneid,“ selgitas Drenkhan. „Latentse faasi läbimise järel, kui patogeeni populatsioon on plahvatuslikult kasvanud, saab metsa- ja pargipuude kriitiline taluvuspiir ületatud ning järgnevad tõsised kahjustused.“ Selliseid kahjustusi näitasid näiteks äsjased punavöötaudi ja saaresurma juhtumid.
„Invasiivsed tulnukliigid on tuntud kui ühed suurimad maailma loodusliku mitmekesisuse kahjustajad,“ lisas Drenkhan, kes tõi näitena saaresurma terves Euroopas. „Kui invasiivne patogeen on juba märkamatult asustanud mingi ala, on teda sealt väga keeruline tõrjuda.“
Eesti Maaülikooli kolmapäevaste teeõhtute eesmärgiks on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses Eesti Maaülikooli uurimissuundi. Teadlaste ettekannetele järgneb arutelu.
Kõik huvilised on Baeri majja (Tartus Veski 4) oodatud iga kuu teisel kolmapäeval kell 17.