Uudised

Doktoritöö andis suuniseid hädaolukorra riskianalüüsi parendamiseks Eestis

Esmaspäeval, 26. mail kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Ants Tammepuu väitekiri “Hädaolukorra riskianalüüs Eestis” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Töö olulisust selgitades ütleb Tammepuu, et tänapäeval on loodus- ja inimtekkelised õnnetused ning hädaolukorrad inimkonnale jätkuvaks väljakutseks. „Suurõnnetused ja katastroofid on sündmused, mis võivad anda ühiskonnas tõsiseid tagasilööke ning ohustada jätkusuutlikku arengut. Õnnetuste toimumine on seotud määramatusega ja sellest tulenevalt ka riski mõistega. Seetõttu on riskianalüüs kaasaegse elanikkonnakaitse oluline komponent nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel“.

Doktoritöö põhieesmärgiks oli uurida hädaolukorra riskianalüüsi arengut Eestis alates taasiseseisvumisest kuni tänaseni, selgitades ühtlasi teiste riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide õigusaktide, standardite ja juhendmaterjalide mõju. Uudse lähenemisena võrreldi Eesti ja Ühendkuningriikide riiklikke hädaolukorra riskianalüüse ja uuriti hädaolukorraks valmisolekut ja tegutsemist ISO 14001 standardiga sertifitseeritud organisatsioonides.

Uurimistulemused näitasid, et hädaolukorra riskianalüüsi arengu Eestis saab jaotada kolmeks  selgelt eristatavaks perioodiks, kus lisaks siseriikliku õigusruumi arengule oli võtmetähtsusega ka välisriikide süsteemide mõju: „Algselt ei olnud Eestis välja kujunenud selget õiguslikku metoodikat hädaolukorra riskianalüüsiks. Rootsi  riskianalüüsi metoodika eeskuju lõi eeldused hädaolukorra riskianalüüsi rakendamiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, kuid Ühendkuningriigi metoodika eeskuju  võimaldas riskide tasemehindamise olulist korrastamist ja ühtlustamist võrreldes varasemaga,“ sõnas Tammepuu.

Nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis hinnati epideemiate või pandeemiate, tõsiste ilmastikutingimuste ja üleujutuste riskid väga kõrgeks või kõrgeks. Samas võib Tammepuu sõnul välja tuua, et Ühendkuningriigi riikliku riskianalüüsi avalik väljunddokument täitis Eesti analoogiga võrreldes enam riskikommunikatsiooni eesmärke: „Brittidel on oluliselt suurem rõhk pandud elanikkonnale suunatud kommunikatsioonile – loodud on rohkete viidetega juhised nii juriidilistele kui ka eraisikutele, et nad oskaksid riske hinnata, hädaolukorraks valmistuda ning nende puhul käituda.“  Tammepuu sõnul saab doktoritöös tehtud ettepanekuid arvestada Eestis kasutatava hädaolukorra riskianalüüsi metoodika korrastamisel, parandamisel ja täiustamisel.

Doktoritöö juhendaja on Prof. Kalev Sepp ja oponent Prof. Raimonds Ernsteins (Läti ülikool).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 Tartus Kreutzwaldi 5 – 1A5.