Uudised

Reedel, 14. oktoobril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajanduse õppekava doktorandi Lilian Pukki väitekiri „Ahvena (Perca fluviatilis L.) molekulaargeneetiliste näitajate ja elukäiguomaduste analüüs” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

„Erinevad kalaliigid moodustavad suure osa sadade miljonite inimeste toidu- ja elatusallikast üle maailma ning selle tulemusena on paljud liigid tugevalt ülepüütud,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Lilian Pukk. „Kalavarude kaitse ja säästliku kasutamise eelduseks on täpne teave liigi populatsioonide geneetilise muutlikkuse ja struktuuri ning kalapüügist põhjustatud elukäiguomaduste muutuste kohta – neid aspekte arvestamata on väga keeruline kaitsemeetmeid rakendada.“

Doktoritöö põhieesmärgiks oli uurida ülepüügi ja populatsiooni taastumise mõju populatsioonigeneetilistele näitajatele ja elukäiguomadustele ning välja selgitada ahvenapopulatsioonide geneetiline struktuur Eestis. Lisaeesmärgiks oli ahvena jaoks välja töötada uudseid molekulaarseid markereid (mikrosatelliidid, ühenukleotiidsed polümorfismid), mida saaks rakendada geneetilise populatsioonistruktuuri detailsemaks väljaselgitamiseks ja illegaalse püügi kahtlusega ahvenate päritolu määramiseks. Doktoritöö uurimisallikaks oli ahven (Perca fluviatilis L.), kes on nii Eestis kui ka mujal Euroopas väärtuslik, peamiselt magevees elav kalaliik. Eestis on kõige tähtsamad ahvenapüügi piirkonnad Peipsi järv ja riimveeline rannikumeri (peamiselt Väinameri ja Pärnu laht). „Kuna nende kahe püügipiirkonna kaitsemeetmed nagu püügikvoodid ja ajalised püügipiirangud on oluliselt erinevad, siis on olnud juhtumeid, kus Peipsist püügikeelu ajal püütud ahvenaid on turustatud rannikumerest pärit kaladena ja vastupidi,“ selgitas Pukk. „Selleks, et võidelda illegaalse kalapüügi ja kaubandusega, mille puhul märgistatakse kalapartiid teadlikult valesti, on vaja kasutada meetodeid, mis võimaldavad määrata illegaalse püügi kahtlusega kalade päritolu.“

Töö tulemustest selgus, et ülepüük mõjutas oluliselt ahvenate vanuselist struktuuri, suurust ja noorkalade kasvukiirust ning põhjustas isaste kalade varasema suguküpsuse saabumise. Uue põlvkonna sekveneerimise meetodeid kasutades oli võimalik kiirelt ja odavalt saada uut geneetilist informatsiooni, mida saab tulevikus kasutada usaldusväärseks populatsioonigeneetika näitajate hindamiseks ning illegaalse püügi kahtlusega kalade päritolu määramiseks. „See võimaldab tõhusamalt võidelda illegaalse kalapüügi ja kaubandusega,“ ütles Pukk. Samuti saadi töö raames uut informatsiooni Eesti ahvenapopulatsioonide geneetilise struktuuri kohta nii mage- kui riimvee tingimustes.

Doktoritöös kirjeldatud populatsioonigeneetiline teave ahvena kohta on oluline eeldus bioloogiliselt põhjendatud kaitsestrateegiate ning populatsioonide jätkusuutliku majandamise kavade väljatöötamiseks Eestis.

Doktoritöö juhendaja on vanemteadur Anti Vasemägi, kaasjuhendajad on prof. Riho Gross ja prof. Tiit Paaver. Töö oponent on prof. Filip Volckaert (KU Leuven, Laboratory of Biodiversity and Evolutionary Genomics).

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.15 Eesti Maaülikooli metsamajas (Kreutzwaldi 5) ruumis 2A1.

Doktoritööga saab tutvuda: http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3018/Lilian_Pukk_DO2016.pdf