Uudised

Doktoritöö uuris ettevõtluse arengut Eestis valdades

Esmaspäeval, 27. novembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Anne Põdra filosoofiadoktori väitekiri teemal „Ettevõtlust mõjutavad sotsiaal-majanduslikud tegurid Eesti valdades. The socio-economic determinants of entrepreneurship in Estonian rural municipalities“. Töös uuriti ettevõtluse arengut erinevat tüüpi kohalikes omavalitsustes ning käsitleti põllumajanduses toimunud arengute, majanduslanguse, kohalike sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste tegurite mõju ettevõtlusele valdades.

„Kuigi majanduskriisi ajal ettevõtete asutamiste arv mõnevõrra vähenes, on sellest olenemata alates 2005. aastast toimunud pidev asutamiste ja likvideerimiste arvu tõus. Üks põhjus on institutsionaalsed muutused, sh ettevõtluspoliitika, mis muudab ettevõtete asutamise järjest lihtsamaks. Teisest küljest näitab see ka majanduskeskkonna ebastabiilsust,“ rääkis Anne Põder. Asutatud ettevõtete arv oli perioodil 2005–2012 likvideeritud ettevõtete arvust kõrgem – keskmiselt 4,59 ettevõtte asutamist 1000 tööealise elaniku kohta aastas. Likvideerimismäär oli seevastu 2,74 likvideerimist 1000 tööealise elaniku kohta.

Rääkides ettevõtluse arengust, lisas Põder, et viimasel kümnendil on selle arengumustrid maapiirkondades väga erisugused. Oluliselt on suurenenud teenindussektori osakaal valdades registreeritud ettevõtetes, viidates jätkuvalt maamajanduse ümberstruktureerimisele. See tähendab aga ka suurt sõltuvust kohaliku tarbijaskonna sissetulekute muutustest või vajadusest leida teenustele maksujõulisi tarbijaid väljastpoolt ettevõtte tegutsemispiirkonda. „Ääremaa omavalitsustes domineerivad seevastu veel primaarsektori, st põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtted ning tegevusalade mitmekesisus on väga väike,“ rääkis ta.

Tööst selgusid ka statistiliselt olulised erinevused linnade, linna tagamaade (Tallinn, Tartu ja Pärnu ümbruses) ja ääremaa valdade ettevõtete asutamis- ning likvideerimismäärades ja sotsiaal-majanduslikus arengus. „Näiteks oli nii keskmine ettevõtete asutamismäär kui likvideerimismäär linnade tagamaadel palju kõrgem kui linnades või ääremaa valdades,“ ütles Põder. „Kui vaadelda majanduskriisi perioodi aastatel 2008–2010, olid ääremaa vallad ainuke tüüp, kus ettevõtete asutamiste arv majanduslanguse tõttu ei vähenenud. Sellele vaatamata jäi see aga oluliselt madalamaks kui teistes omavalitsustes, viidates suhteliselt piiratud ettevõtlusvõimalustele nendes valdades,“ lisas ta.

Geograafiliste tegurite mõju avaldus kõige selgemalt saartel, mille majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 1000 elaniku kohta oli Eesti keskmisest suurem. Samuti paistsid sealsed kohalikud omavalitsused silma uute mittepõllumajanduslike ettevõtetega. „Põhjus võib olla selles, et kohalikud eripärad lubavad korraga nii võimalus- kui ka vajadusettevõtlust. Eraldatus mandrist, rahvastiku vähenemine ja kohaliku majanduse väiksus tähendavad piiratud töövõimalusi, mistõttu on elanikud sunnitud ettevõtlusega tegelema. Ka kohalik looduslik eripära, näiteks rannik turismimajanduse edendamiseks ja kinnine kohalik turg loovad ettevõtlusvõimalusi,“ lisas Põder.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 27. novembril algusega kell 10.15 aadressil Kreutzwaldi 1a–104 . Doktoritöö juhendajaks on prof Rando Värnik, oponentideks dr Jane Atterton (Scotland's Rural College, Edinburgh).