Uudised

Metsataimede tootjad: kas täidame kliimaeesmärgid importtaimedega?

Foto: Eesti Metsataim
Metsataime tootmine Pärnumaal.

Eesti  on otsustanud toetada üleeuroopalist Green Deal’i ehk lepet, mille eesmärgiks on saavutada 2050. aastaks olukord, kus riikide CO2 heide oleks võrdne seotava CO2 hulgaga. Kui CO2 heite vähendamisega on juba pihta hakatud,siis CO2 sidumise suurendamise peale pole sisuliselt veel mõtlema hakatud, leiavad metsataimede tootjad.

Keskkonnaagentuuri ökosüsteemi teenuste ja taastuvenergia projektijuhi Indrek Laasi kinnitusel on hästi kasvavad kuusikud ja männikud ning nendest saadav saematerjal praeguste süsinikuarvestuse reeglite kohaselt Eesti 2050. aasta kliimaneutraalsuse võti. Ainult sellise koguse CO2 kui seovad metsad ja puittooted, saavad tulevikus emiteerida transport, energeetika jt. majandusharud.

Metsataimi napib

Võtmetähtsusega on kuusikud ja männikud just seetõttu, et üksnes neist puuliikidest tehakse valdav osa pikaealisi puittooteid. Just need tooted hoiavad endas kinni süsinikku. Kliimaneutraalsuse nõuete täitmiseks pole meie tingimustes metsakasavatusele tõsiseltvõetavat alternatiivi. Ent kuidas me saame hästi kasvavaid noori männikuid ja kuusikuid?

Selleks on tarvis kvaliteetset istutusmaterjali. Eelistatult kodumaist, sest katsetused näitavad, et lõuna poolt toodud metsataimed võivad küll paremini kasvatada puitmassi, ent puude kvaliteet pole piisav, et teha neist pikaajalisi tooteid. Samuti on osad riigid keelanud istutusmaterjali sisseveo, sest kaasnevat keskkonnariski võimalike haiguste ja kahjurite kujul peetakse liiga suureks.

Eesti suurim metsataimede kasvataja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Riiklik metsandusfirma kasvatab aastas umbes 22 miljonit puutaime, mis kuluvad kõik ära riigimetsas uue puupõlvkonna kasvatamiseks. Ent ka erasektor raiub puid ning soovib tulevaste põlvede jaoks kasvatada uued uhked metsad. Erametsaomanikel pole aga kuigi lihtne uut metsa kasvama panna, sest turul lihtsalt pole piisavalt taimi.

„Meil on kõige kallimad taimed, turg on vaakumis, aga istutusmaterjali ikka ei ole,“ kirjeldas olukorda osaühingu Eesti Metsataim juhatuse liige Tõnu Lukas. „Kus need taimed siis on?“ jätkas ta. Mure on tema sõnul selles, et taimekasvatajatel oleks küll soovi oma tegevust laiendada ja ka taimedele leiaks turgu piisavalt, kuid erinevalt teistest maaettevõtluse vormidest puuduvad toetused täielikult. „Pankadele on aga väga raske selgitada, et investeeritud raha hakkab end tasapisi tagasi tootma alles kolme aasta pärast või veel hiljem.“

Lukas lisas, et me saame tasakaalustada süsinikuneutraalsuse nõudeid 30 aasta pärast üksnes juhul, kui meil on selleks ajaks olemas väga hästi süsinikku siduvaid 25-aastaseid kuusikuid ja männikuid. Selleks on vaja need taimed juba täna maha istutada. Kui me seda aga ei tee, saame 30 aasta pärast üksnes nentida, et oleks võinud 2020 midagi teha, sedastas Lukas.

Geneetiliselt parimad puud

Metsataimede kasvatamise ja parendamise teemad tõid 6. veebruaril Eesti Maaülikoolis peetud konverentsile kokku lõviosa Eesti metsataimede kasvatajatest. Saal sai huvilistest nii täis, et paarkümmend inimest pidi endale Metsamaja pealt lisatooli leidma.

Sarnaselt sordiaretuse ja -parandustega põllumajanduses ning puuviljaaedades käivad geneetilised uuringud ja aretustöö ka metsataimede kasvatamisel. Eesmärk on tagada taimede parem kasv ning vastupanu haigustele ja kahjuritele.

Konverentsi oodatud esineja oli Soome loodusressursside instituudi tunnustatud vanemteadur Matti Haapanen, kes andis ülevaate põhjanaabrite juures aastakümneid selles vallas tehtud tööst. Haapaneni sõnul on taimekasvatus metsa taastamisel väga efektiivne meetod. Ehkki teatud ringkonnad võrdlevad metsa kasvatamist põllumajanduse ja puupõllundusega, siis see võrdlus ei ole Haapaneni hinnangul adekvaatne.

„Kui me mõtleme, kui palju on aretatud maisi, siis tänane maisitõlvik on kordades suurem kui originaalne vili,“ näitlikustas ta. Metsataimede kasvatajad tegelevad siiski nendesamade taimedega, mis metsas kasvavad. „Aga kui me valime välja geneetiliselt tugevamad taimed, siis saame pisut suuremaid ja tervemaid puid, mille kasv on tugevam.“

Kuidas parandatud metsataimmaterjali saada? Valid metsikust loodusest välja parimad puud, kogud kokku nende seemneid ja kasvatad neist noored puud, mis saavad omakorda vanemateks uuele noorele põlvkonnale. Soomes nimetatakse sellisel viisil taimekasvatust nn eliitseemikuteks, rääkis Haapanen.

Soome toodab aastas metsauuendusmaterjaliks umbes 150 miljonit taime. See katab enam-vähem kogu riigi vajaduse. Praegu katab parandatud istutusmaterjalist sirguv mets umbes kahte miljonit hektarit riigist.

Mõõtmised näitavad, et parandatud istutusmaterjaliga noorendikud on umbes kolmandiku võrra kõrgemad ja umbes samavõrra suurem on taimedes ka puidu maht.

Parandatud istutusmaterjalist sirgunud esimene põlvkond on umbes 10% suurem ja tugevam kui eelvalikuta seemnetest kasvatatud taimed, teise põlvkonna puhul on vahe juba üle 20%. „Puukasvatus on kasumlik tegevus. Eriti kui kasutada head istutusmaterjali,“ märkis Haapanen.

Kui lõunapoolsemad riigid otsivad aktiivselt alternatiive kuusele ja männile, kuna kliimamuutuste tõttu on harjumuspäraseid liike üha raskem elus hoida, siis Soome alternatiivseid metsapuuliike veel ei otsi. Küll aga jälgitakse arenguid hoolikalt.

Ka Soomes käib raiemahtude üle arutelusid samamoodi nagu siin, ent Haapaneni kinnitusel puudub seal igasugune ühiskondlik hukkamõist metsataime kasvatusele ning keegi ei ütle uue metsa kohta, et see on puupõld.

Eesti ärkab tasapisi

Metsapuude parendamisega on Eestis tegeletud alles viimastel aastakümnetel. Mõtlema hakati sellele siiski varem. Teadmine et langile tuleks püsti jätta kõige tugevamad puud, oli Eestis olemas juba poolteist sajandit tagasi, tõdes oma ettekandes maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur Tiit Maaten. „Esimese vabariigi ajal küll räägiti mõnikord metsataimede katsetusest, aga tegema seda veel ei hakatud.“

Nüüd aga uurimistöö käib ja katsekultuurid näitavad, et meist veidi lõunapoolsematest regioonidest toodud seemnetest sirgunud taimed annavad rohkem puidutagavara. Võrreldes geneetilise selektsiooni läbinud taimedega siiski vähem.

Mis on aga võõramaise istutusmaterjali häda: tihti kasvavad puud meie oludes kõverad või laasuvad halvasti. Harvad pole ka tüvelõhed. Kokkuvõttes saab omanik halvasti valitud istutusmaterjali tõttu kahju, sest ebakvaliteetne puit kõlbab üksnes kütteks.

Geneetiliselt välja valitud nn plusspuud on reeglina sirgemad, laasuvad paremini, kasvatavad harvem kaks latva ja pakuvad kauges tulevikus kvaliteetsemat puitu. „Leedu männid ja Läti kuused ei anna meil kahjuks ilusat metsa,“ nentis Maaten. Seega on lahendus siiski kodumaine metsataim.

Maaülikooli proffessor Rein Drenkhan on korduvalt oma ettekannetes juhtinud tähelepanu lõuna poolt taimi tuues võõrpatogeenide (haigustekitajad) levikule. Mõte on toetada ja eelistada kodumaal toodetud ja kasvatatud puuistikuid.

Üle Eesti on maaülikoolil koostöös metsakasvatajatega rajatud katsealad, kuhu on maha istutatud meie väärikamate puude järglased. Näiteks kuningamänni, Ootsipalu hiiglaste kui ka Riiupalu männi omad. Neid uuritakse pidevalt. Ja mitte alati ei hakka suurte puude järglased kohe hoogsalt kasvama. Sestap seisabki selles vallas pikk uurimistöö alles ees.

Kliimamuutuste keerises

Muret tekitavad metsakasvatajaile ka tulevikustsenaariumid. On prognoose, et kliimamuutuste tõttu pole meil tulevikus võimalik kasvatada enam harilikku mändi ja kuuske. Lõunanaabrid lätlased uurivad juba mõnda aega pöögi kasvatamist ja katsed näitavad, et pöök kasvab Lätis kuusest kiiremini.

Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli lektor Andres Jäärats lisas omalt poolt, et Eestis on küll sadakond era-metsataimekasvatajat, kuid enamik neist on turustajad. Erataimlate toodang tasapisi küll kasvab, ulatudes mullu ligi 7,6 miljoni kuuse-, 2 miljoni hariliku männi- ja 1 miljoni kasetaimeni. Erametsaomanike reaalne vajadus oleks aga minimaalselt 15 miljonit taime aastas.

Ära ei tasu unustada muidugi ka seda, et metsataimekasvatajate toodangu tarbimine sõltub raiemahust. „Hea on vaadata numbreid minevikust, aga keeruline on  ennustada raiemahte tulevikus,“ rõhutas Jäärats. Raiete hulk sõltub eeskätt turuolukorrast ja vägagi ilmast.

Taimekasvatajad nõustusid, et kodumaine metsataim on metsade säilimise ja kasvamise jaoks kõige parem. Ühtlasi väljendati muret, et kui tahtmatult tuuakse koos kaugemalt pärit taimedega riiki sisse patogeen (haigustekitaja) ja suurel alal senine mets sureb, siis praeguse istikute tootmisvõimsuse juures kulub meil nt. 1 miljoni hektari Eesti metsamaa taasmetsastamiseks pool sajandit.

Riigimets, kes majandab poolt Eesti metsa ehk 1 miljonit hektarit, on sellest hästi aru saanud ja arendab kõiki taimlaid. Muu hulgas riiklike strateegiliste kliimaeesmärkide täitmiseks.

Erametsad oma 1 miljoni hektariga peavad tasakaalustama poole Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Erametsade uuendamiseks ja maade metsastamiseks ei jätku kvaliteetseid taimi ega taimede tootmisvõimsust.

Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks ja majanduse säilitamiseks on riigil  ülioluline toetada erataimlate arendamist, et tagada kvaliteetsete metsaimede olemasolu. Seeläbi tagatakse võimalus suunata metsade puuliigilist koosseisu ning tõhustada süsiniku sidumist metsa ja hiljem puittoodetesse.