Uudised

Metsateadlased tõid sümboolselt küttepuid nii ülikoolile kui linnale

Tartu ülikooli peahoones oli üle seitsmekümne ahju, ülikooli hoonetes kokku aga üle 700, meenutas rektor Toomas Asser 5. juuni pärastlõunal Emajõe kaldal lotja oodates. Peagi ilmuski jõekääru tagant välja lodi Jõmmu, lastiks Järvselja õppe- ja katsemetskonnast toodud puuhalud.

Küttepuude toomise sümboolne aktsioon on üks paljudest, millega Eesti Maaülikool tähistab 100 aasta möödumist akadeemilise emakeelse metsandushariduse andmisest Tartus. Et metsandusõpe on väga praktiline, nõutas tolleaegne Tartu ülikooli professor Andres Mathiesen riigilt praktikabaasi. 1921. aasta 13. aprilli vabariigi valitsuse otsusega eraldatigi Kastre-Peravalla metsandik ülikoolile õppemetskonnaks. Seal sai hoo sisse nii õppe- ja teadustöö, kuid muu hulgas kasutati metsa ka ülikoolile küttepuude varumiseks. Ajaloomaterjale lugedes tuleb tõdeda, et kütmisprobleem tärkavas emakeelses ülikoolis tõsine.

Selle viimase fakti meenutamiseks tõidki maaülikooli teadlased ja rektor Mait Klaassen sümboolsed sületäied kuivi kasehalge Tartu ülikooli rektorile Toomas Asserile. Ära ei unustatud ka Tartu linna, kus ülikool tegutseb ning toekas puukorv anti üle ka meer Urmas Klaasile.

Päev varem korraldasid EMÜ metsateadlased sümboolse lodjaretke Järvselja metsa, et meenutada õppe- ja katsemetskonna loomist sealsetesse laantesse ning esimest lodjasõitu sinna koos tudengitega.