Uudised

Linnakeskkond pakub sääskedele sobivat elukeskkonda vastsete arenguks ja on oluliseks kohtumispaigaks verd otsivate emaste pistesääskede ning tiheasustusse koondunud inimeste vahel. Teadlased uurisid, kuidas elavad sääsed Tartus.
Lisaks rikkalikule toidulauale pakuvad linnad sääskedele ka sobivat elukeskkonda vastsete arenguks, milleks võivad olla tiigid, lombid, vihmaveetünnid, lillevaasid, aga ka vedelema jäätud autorehvid ja muu õõnes antropogeene prügi. Lisaks sellele on linnad ümbritsevast maastikust soojemad, mis omakorda loob võimalused lõunapoolsemate sääseliikide levikuks ja kohanemiseks. Seda viimast tuleb ka parasvöötme tingimustes tähelepanelikult jälgida, sest nagu teada, levitavad pistesääsed verest toitudes mitmeid olulisi haigusi, millest malaaria ja Zika-viirusnakkus on vaid markantsemateks näideteks. Linnasääski on põhiliselt uuritud soojemates piirkondades, eelkõige troopikas, kuid põhja-parasvöötmes vastavasisulised uuringud siiani puudusid. 
Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli doktorandi Heli Kiriku eestvedamisel ilmunud teadusartiklis analüüsitakse Tartu linna pistesääskede mitmekesisuse ja arvukuse sõltuvust ilmastikuoludest. Pistesääsklasi uuriti kokku 14 linnaruumi punktis, aastatel 2013, 2016 ja 2017.
Artiklis sedastati aktiivsete pistesääskede hulga sõltuvus temperatuurist, niiskusest ja tuulest. Samas leiti temperatuuri ja niiskustingimuste vahel ka negatiivne korrelatsioon, mida linnakeskkond tõenäoliselt omakorda võimendas.
Kevadiste ja suve esimesel poolel domineerivate pistesääskede arvukus sõltus märkimisväärselt lume sulamisest jäänud veelompide rohkusest. Kevadeti valitsenud metsasääsed asendusid sügiseks laulu- ja hallasääskedega. Kõigil kolmel uuringuaastal osutusid kõige arvukamateks suve lõpus välja ilmuvad laulusääsed: Culex pipiens ja Culex torrentium.
Teatud ettevaatlikkusele sunnib asjaolu, et Tartu linnaruumi kõige arvukamad liigid on laiemas maailmas tuntud ohtlike patogeenide levitajatena. Kokku leiti uuringu käigus 20 liiki pistesääsklasi s.o. ligi kaks kolmandikku kõigist Eestis teadaolevatest pistesääsklaste liikidest. 
Artikkel ilmus juhtivas entomoloogia ajakirjas „Insects“: https://doi.org/10.3390/insects12040352