Uudised

Kõrgkoolid kaalusid märgisüsteemi ja defineerisid mõisteid

Erialakeelele keskendunud terminipäevakul otsisid teadlased, õppejõud, tõlkijad ja toimetajad vastuseid küsimustele: milline on hea definitsioon ning millistest kaalutlustest defineerimisel ja termini loomisel lähtuda?

Terminipäevaku avasõnades rõhutas ürituse võõrustaja Kaitseväe Akadeemia rektor brigaadikindral Enno Mõts keelekasutuse täpsuse erakordset tähtsust. Päeva külalisesineja professor David Vseviov andis defineerimisele ajalis-ruumilise mõõtme. Professor tõi esile, et me mõtleme defineerides ja kasutame selleks kokkuleppelist ning muutuvat märgisüsteemi. Seetõttu tuleb mõisteid süsteemselt pidevalt taasmõtestada ning kindlasti teada, kes on täna kehtiva definitsiooni autor – kas tõe kuulutaja kõneleb oma ajastu võimupositsioonilt? Definitsiooni mõõtme mõistmine võimaldab meil määratleda oma kultuurikonteksti, näiteks teades, et ilu mõiste alused Euroopa jaoks pärinevad Vana-Kreeka ideaalist.
 
Kaitseväe juhtivterminoloog Reet Hendriksoni juhatusel analüüsisid üritusest osavõtjad defineerimise meetodeid, kuidas erineval viisil jõuda mõistele parima vaste ehk terminini. Hendrikson tõdes, et kõige rohkem tekib vaidlusi valdkonna põhimõistete ümber; samuti ei ole lihtne vältida ringdefineerimist nagu nt ´loomevargus on loomingu vargus´.

Tark on üles leida mõiste peasõna ja jõuda selle kirjeldamise kaudu veendumusele, kas nähtusele või objektile on (uut) terminit vaja. Mida keerukam mõiste, seda lihtsamalt peaks seda selgitama. 

Terminipäevak lähtus juhtmõttest, et mõistetele defineerimise kaudu sobivate terminite loomine ja levitamine on igal alal hindamatu oskus. 
Terminipäevakute sarja korraldavad riikliku terminiprogrammi toel Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Kaitseväe Akadeemia.