Pressiteated

Doktoritöö: ideaalne veinimari valmib soojal suvel

24. mail kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Mariana Maante-Kuljus filosoofiadoktori väitekirja teemal "Viinapuu (Vitis sp) saagi küpsusnäitajad. Maturity parameters of grapevine (Vitis sp) yield". Töös uuriti saagiaasta, sordi ja kasvatustehnoloogiate mõju viinapuu hübriidsortide marjade küpsuse näitajatele.

Tööst selgus, et lauaviinamarjad, nagu ‘Osella’, ‘Somerset Seedless’, ‘Kosmonavt’ ja ‘Arkadia’, saavutavad kiletunneli tingimustes kasvades turustamisstandarditele vastava küpsuse. Seevastu ei pruugi veiniviinamarjade tehnoloogilise küpsuse näitajad olla igal aastal soovitud tasemel. "Kümne aasta analüüsidest selgus, et probleemiks on madal suhkrute ja kõrge orgaaniliste hapete sisaldus. Kuigi viinhappe sisaldus oli marjades soovitud tasemel, tekitas probleeme õunhape, mille liiga kõrge sisaldus annab veinile terav-hapu maitse," kirjeldas Maante-Kuljus tulemusi.

Fenoolse küpsuse analüüs näitas, et soojadel aastatel võib kiletunneli tingimustes kasvades väheneda antotsüaanide sisaldus marjades. Olulised erinevused ilmnesid ka antotsüaanide profiilis. "Näiteks võib jahedamal kasvuaastal olla veini värvus punakam, soojematel aastatel aga lillakam, sest siis domineerib delfinidiin- ja malvidiin-3-O-glükosiid," võrdles Maante-Kuljus. Tema sõnul näitasid katsetulemused sedagi, et viinamarjade valmimine on aastati nii erinev, et seda tuleb arvesse võtta ka veinitehnoloogia valikul.

Alati ei pruugi veinimarjad saavutada punase veini jaoks soovitud küpsusnäitajaid. "Jahedamatel aastatel saab valmistada väiksema alkoholisisaldusega roosat, valget või vahuveini. Sõltuvalt sordiomadustest soovitan miksida omavahel stabiilse suhkrusisalduse (‘Hasanski Sladki’) ja suure antotsüaanide sisaldusega (‘Rondo’) sorte, et saada veini valmistamiseks parema kvaliteediga tooraine," lõpetas autor.  

Doktoritöö juhendajad on prof. Kadri Karp, dr. Leila Mainla, dr. Ele Vool ning oponent dr. Kaspars Kampuss (Latvia University of Agriculture).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Lisainfo: Mariana Maante-Kuljus, mariana.maante-kuljus@emu.ee