Uudised

15. juunil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Imbi Nurmoja filosoofiadoktori väitekirja teemal "Sigade Aafrika katku epidemioloogia Eestis ja ühe viirustüve iseloomustus. Epidemiology of African swine fever in Estonia and characterization of one virus strain". Töös uuriti haiguse epidemoloogiat Eesti metssigade ja kodusigade populatsioonides ja 2014. aastal Kirde-Eestis levinud viirusetüve bioloogilisi omadusi.“

Sigade Aafrika katk (SAK) on ohtlik sigade viirushaigus, mis põhjustab tõsiseid tagajärgi nii loomade tervisele kui ka suurt majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Haiguse vastu puudub ravi ning vaktsiin.

Ajavahemikul 2014-2020 on SAK olnud peamine loomatervise probleem Eestis. Perioodil epideemia algusest 2014. aasta septembris kuni 2020. aasta mai lõpuni leiti viirust metssigadel 14 maakonnas 15-st (puutumata jäi Hiiumaa). Esimene haiguse puhang kodusigade farmis diagnoositi 2015. aasta juulis, millele järgnesid sama aasta suvel puhangud veel 17 farmis. 2016. aastal kinnitati SAK-i diagnoos kuues ning 2017. aastal kolmes farmis. Aastatel 2018–2020 ei ole kodusigade farmides SAK-i diagnoositud.

Doktoritöö esimeses uuringus analüüsiti kahest eraldiasuvast metssigade populatsioonist (Lõuna-Eesti ja Kirde-Eesti) kogutud metssigade andmeid ning ilmnes, et SAK-i epidemioloogia oli neis populatsioonides erinev. Seroloogiliste tulemuste analüüsist ilmnes, et SAK-i viirus ringles Kirde-Eestis tõenäoliselt varem, kui see Eestis ja regioonis ametlikult diagnoositi.

Teises uuringus selgitati Kirde-Eestis 2014. aastal ringelnud SAK-i viirustüve (Est 14/WB) bioloogilisi omadusi, mis oli vajalik, et mõista erineva epidemioloogia põhjuseid piirkonnas. Katses nakatati oronasaalselt kümme umbes nelja kuu vanust metssiga. Kõigil loomadel tekkis äge haigestumine, neist üheksa looma surid ning üks tervenes haigusest täielikult. Katse tulemusel ei tuvastatud viirustüve virulentsuse langust.

Kolmandas uuringus selgitati SAK-i epidemioloogiat kodusigadel. Selleks viidi epidemioloogiline uuring läbi kõigis seafarmides, kus ajavahemikul 2015–2017 SAK-i puhanguid diagnoositi. Enamikus nakatunud karjades olid haiguse esimesed kliinilised tunnused vaatamata haigustekitaja kõrgele virulentsusele leebed ning ebatüüpilised. Uuringu tulemusel ilmnes, et viiruse tsirkulatsioon kodusigade farmide ümbruskonna metssigade populatsioonis oli peamine riskitegur kodusigade nakatumiseks – 88% juhtudest leiti SAK-positiivseid metssigu puhangufarmist vähem kuni 15 km kaugusel.

Doktoritöö juhendajad on prof. Arvo Viltrop Eesti Maaülikoolist, PD dr. Sandra Blome ja dr. Klaus Robert Depner Friedrich-Loeffler-Institut’st Saksamaalt ning oponent dr. Linda Dixon Pirbrighti Instituudist Suurbritanniast.

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Lisainfo: Imbi Nurmoja, imbi.nurmoja@gmail.com