Uudised
Doktoritöö: tegurid, mis mõjutavad hallitusseete ja mükotoksiinide teradesse tekkimist
Talinisu ja heitlik ilm
15. juunil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Elina Karron filosoofiadoktori väitekirja teemal "Erinevate kasvatustehnoloogiate mõju Fusarium spp. esinemisele ja mükotoksiinide tekkimisele teraviljadel. Influence of cultivation technologies on pathogenic Fusarium spp. occurrence and production of mycotoxins in cereals". Töös uuriti hallitusseente ja mükotoksiinide levikut Eesti teraviljapõldudel ning kasvukeskkondades.
Teravili on kogu maailmas oluline kaubaartikkel ning selle kvaliteeti hinnatakse selle koostise, füüsikaliste ja ohutuse näitajate alusel. Teraviljade kvaliteedi olulisteks näitajateks on teiste hulgas ka mikrobioloogiline ja toksikoloogiline puhtus. Kui toiduviljas ei ole fusarioossete seente ja mükotoksiinide sisaldus lubatud, siis võib söödavili sisaldada kuni 0,1% fusariooseid teri. Mükotoksiinide sisaldus ei tohi aga ületada Euroopa Liidus kehtestatud maksimaalseid piirmäärasid.
Välisriikides tehtud uuringud näitavad, et agronoomilised võtted nagu külvikord, harimistehnoloogia, väetamine, pestitsiidide kasutamine, aga samuti teravilja liik ja sort ning ilmastikutingimused, mõjutavad olulisel määral Fusarium seente levimist ja mükotoksiinide tekkimist teradesse. Siiani puudusid teadmised sellest, kui olulisel määral meie agroklimaatilistes tingimustes kasvatustehnoloogilised võtted teraviljade Fusarium seentega nakatumist ja mükotoksiinidega saastumist mõjutavad.
Doktoritöö tulemustest selgus, et põllu asukoht, kasvatustehnoloogia ja ilmastik avaldasid väga tugevat mõju hallitusseente, sealhulgas Fusarium spp. esinemisele teradel. Mükotoksiinide tekkimine teradesse oli aga seotud just ilmastikuga, keskkonna happesusega ja selles oleva süsiniku ning lämmastiku struktuuriga. Seega on võimalik Põhjamaade ilmastikku sobiva teravilja kasvatustehnoloogia valikuga vähendada saagi saastumist Fusarium seentega ja mükotoksiinidega.
Doktoritöö juhendajad on dotsent Eve Runno-Paurson, prof. Ülo Niinemets ja dotsent Enn Lauringson ning oponent dr.Thomas Börjesson (Agroväst Livsmedel AB, Rootsi).
Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.
Lisainfo: Elina Karron, elina.karron@etki.ee