Uudised

Doktoritöö: talivikk ja kesaredis on uued perspektiivsed vahekultuurid Eestis

Foto: Merili Toom
Kesaredis

16. juunil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Merili Toom filosoofiadoktori väitekirja teemal "Vahekultuuride biomassi moodustamise ja lämmastiku sidumise võime ja mõju järelkultuuri saagile. The effect of cover crops on biomass and nitrogen accumulation and crop yield." Töös uuriti vahekultuuride biomassi moodustamise ja lämmastiku sidumise võimet ning vahekultuuride mõju järgneva suviodra saagile.

Doktoritöö eesmärkideks oli hinnata erinevate sügistalvisel perioodil kasvatatavate vahekultuuride (talirukis, talirüps, kesaredis, aleksandria ristik ja talivikk) biomassi moodustamise ja N (lämmastiku) sidumise võimet, taliviki sobivust talvekindlaks vahekultuuriks, külviaja mõju vahekultuuride biomassile ja N sidumisele ja vahekultuuride mõju järgneva suviodra saagile. Vahekultuuride kasvatamist põhikultuuride vahelisel perioodil peetakse efektiivseks agrotehniliseks võtteks, mis tagab pinnakaetuse põhikultuurideta perioodil, kaitstes mulda N ja teiste toitainete kao eest ning parandades järgneva kultuuri varustatust toitainetega.

Uurimistöö tulemusel selgus, et vahekultuuride biomass ja N sidumine nii sügisel kui ka kevadel sõltusid liigist, kasvuperioodi pikkusest ja ilmastikutingimustest, eelkõige efektiivsete temperatuuride summast. Kesaredis ei talvitunud, kuid moodustas sügisel nii suurima maapealse kui ka juurte biomassi ja sidus kõige rohkem lämmastikku. Aleksandria ristik, mis samuti ei talvitunud, moodustas aga väikseima biomassi ja sidus väikseima koguse N. Aleksandria ristik oli ka põuatundlik, moodustades väikseima biomassi 2018. aastal, kui vahekultuuride külvile eelnes kuiv periood. Lisaks talirukkile ja talirüpsile talvitus mõlemal aastal ka talivikk, mis oli suurima biomassi ja N sidumise võimega just kevadel. Kuigi talirukki biomass oli katses küllaltki madal, oli külviaja hilinedes biomassi vähenemine kõige väiksem.

Aastate keskmisena suurendasid vaid kesaredis ja talivikk usutavalt järgneva suviodra saaki. Teiste vahekultuuride puhul oli suviodra saak sarnane kontrollvariandile.

Doktoritöö juhendajad on dotsent Enn Lauringson, dotsent Liina Talgre ja dr. Andres Mäe (Eesti Taimekasvatuse Instituut) ning oponent prof. dr. Vaclovas Bogužas (Agriculture Academy of Vytautas Magnus University).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Lisainfo: Merili Toom, merili.toom@etki.ee