Uudised

22. juunil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Kaire Loit filosoofiadoktori väitekirja teemal "Patogeensed ja arbuskulaarmükoriissed seened Eesti kartulipõldudel. Pathogenic and arbuscular mycorrhizal fungi in potato fields in Estonia." Töös uuriti kartulipõldudel mulda asustavate patogeensete seente ja taimedega sümbioosis kasvavate arbuskulaarmükoriissete seente mitmekesisuse näitajaid ning nende seoseid kartuli kasvufaasi ja sordiga.

Mullas paiknevad ja taimedele kasulikud miljonid mikroorganismid pakuvad olulisi ökosüsteemiteenuseid, mida saaks edukalt ära kasutada säästvas taimekaitses. Samuti on kartul teiste põllukultuuridega võrreldes haigustele väga vastuvõtlik, mistõttu kujutavad taimehaigused kogu maailma kartulitootmisele tõsist ohtu. Kartuli saagikust ja kvaliteeti ohustavad mitmed seenpatogeenid. Teisalt on kartul võimeline moodustama ka kasulike krohmseentega arbuskulaarset mükoriisat (AM), mis parandab taimedel toitainete omastamist, soodustab taimede kasvu ja pakub kaitset nii biootilise kui ka abiootilise stressi eest.

Doktoritöö tulemused näitasid, et AM-seente kolonisatsioon oli üldiselt väga väike, kuid maheviljeluses oli see siiski suurem kui tavaviljeluses. Kartuli kasvuperioodi lõpus on põllumulla AM seente suhteline rohkus võrreldes kasvuperioodi algusega oluliselt kõrgem. Sekveneerimisel tuvastatud patogeensete seente suhteline ohtrus juurtes ja mullas sõltus nii taime kasvufaasist kui ka kartulisordist. Kui juurte patogeensete seente liigirikkust ja liigilist koosseisu mõjutas kartulisort, siis mulla patogeensete seeneliikide koosseisu mõjutas taime kasvufaas.

Seega võib antud tööst järeldada, et taimesortide geneetiline mitmekesisus põllul võib aidata luua põllukultuure ohustavatele patogeenidele vähem soodsa keskkonna ja seeläbi aidata luua jätkusuutlikuma agroökosüsteemi.

Antud töö tulemusena leiti ka, et taskusekvenaatorit MinION-i saab kasutada taimekoes domineerivate patogeenide kiireks ja täpseks PCR-vabaks diagnoosimiseks, kuid tuleb olla ettevaatlik võimalike kõrvalekallete suhtes.

Doktoritöö juhendajad prof. Alar Astover, prof. Maarja Öpik (Tartu Ülikool) ja prof. Leho Tedersoo (Tartu Ülikool) ning oponent dr. Sari Timonen (Helsingi Ülikool).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Lisainfo: Kaire Loit, kaire.loit@emu.ee“