Pressiteated

Järvede lubjastumine võib mängida olulist rolli järve süsinikuringes

Hares Khani välitööd Sau veehoidlas (Foto: Biel Obrador)

16. septembril kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Hares Khan​​ filosoofiadoktori väitekirja teemal „Kaltsiidi avaveeline sadenemine: põhjused ja tagajärjed globaalses ja kohalikus vaates. Pelagic calcite precipitation in lakes: from a global to a local perspective on its drivers and implications.“ Töös uuriti kaltsiidi sadenemise ulatus​t. 

Siseveekogud kui biogeokeemiliselt aktiivsed süsteemid on globaalse süsinikuringe olulised komponendid. Järved ja veehoidlad võivad süsinikku nii talletada kui eraldada kogustes, mis on võrreldavad teiste suurte globaalsete süsinikuvoogudega. Seetõttu on järvedest pärit süsiniku koguste arvestamine oluline kasvuhoonegaaside heitkoguste haldamiseks ja kliimamuutuste leevendusprogrammide läbiviimiseks. Järveökosüsteemide süsinikuringe mõistmiseks on vaja tuvastada järvede süsinikuvooge juhtivad keskkonnategurid. Teadmised järvede rollist süsinikuringes on olulised nii globaalse süsinikubilansi hindamiseks kui ka globaalsete süsteemimudelite täpsustamiseks.

Seniste teadmiste kohaselt eeldati, et järvede süsinikuvooge mõjutavad peamiselt orgaanilise ainega seotud protsessid. Nende käigus orgaaniline süsinik kas ladestub setetes või laguneb ainevahetusprotsessides, mille tulemusena eraldub järvedest atmosfääri kasvuhoonegaase nagu süsihappegaas ja metaan. On aga vähem teada, et selles mehhanismis mängib olulist rolli ka üks anorgaaniline protsess – kaltsiidi sadenemine ehk lubjastumine, mida põhjustab kaltsiumkarbonaadi moodustumine veesambas. Selle protsessi olulisust järvedes ei ole seni ülemaailmselt hinnatud, mistõttu ei ole ka ülevaadet keskkonnatingimustest, mis seda protsessi mõjutavad.

Käesolev doktoritöö pakub esimese globaalse hinnangu järvede avaveelise kaltsiidi sadenemise ulatusele ja sellega seotud süsinikuemissioonile. Lisaks selgitatakse välja peamised tegurid, mis seda protsessi kontrollivad ning selle globaalsed ja kohalikud tagajärjed. Töö tulemused viitavad sellele, et avaveeline kaltsiidi sadestumine on laialt levinud protsess, mis võib toimuda enamikus maailma järvedes. Globaalselt on selle olulisus võrreldavas suurusjärgus orgaanilise süsiniku väljasettimisega järvedes, kuid samas on lubjastumise panus süsihappegaasi heitkogustesse tühine.

Peamiseks avaveelise lubjastumise põhjustajaks järvedes on esmasproduktsioon, kuid lubjastumise efektiivsus sõltub järve geokeemiast, eriti vee üldaluselisusest ja kaltsiidi küllastustasemest. Töö toob välja, et esmasproduktsiooni ja kaltsiidi küllastumise omavahelist suhet tuleks edaspidi kasutada lubjastumise arvestamisel järve ainevahetuse mudelites. Lisaks rõhutab väitekiri vajadust kohendada meie praegust arusaama järve süsinikuringest nii, et lisaks orgaanilistele protsessidele arvestataks ka anorgaanilisi protsesse, näiteks kaltsiidi sadenemist.

Doktoritöö juhendajad on dr. Biel Obrador (Barcelona Ülikool) ja dr. Alo Laas (Eesti Maaülikool). Doktoritöö oponent on prof. Marie Elodie Perga. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace. Kaitsmine toimub 16. septembril kell 16 Barcelona Ülikooli Aula Magnas.