Pressiteated

Doktoritöö: uued tehnoloogilised seadmed aitavad kaasa mustikaistanduste loomisele

Foto: Pexels.com

1. novembril kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Margus Arak​ filosoofiadoktori väitekirja teemal "Ammendatud freesturbaväljadel kasvatatava ahtalehise mustika masinviljelustehnoloogia. Cultivation technology for lowbush blueberry cultivation in milled peat field plantations".  

Kultuurmustikate kasvupind ja kogutoodang on maailmas viimaste aastatega oluliselt suurenenud. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kasvatati 2018. aastal kultuurmustikaid 113,000 hektaril ja kogutoodang ulatus 666,000 tonnini. Eestis on mustikate hinnanguline kasvupind kuni 80 hektarit.

Kultuurmustikate kasvatus ei ole Eestis praegu eriti tulus, kuna mustikaistandused on väikesed ja töö põhineb suurel määral käsitsitööl.

Mustikaviljeluse arengu aluseks on tootmise mehhaniseerimine ja automatiseerimine. See seisneb ühelt poolt sobiva tootlikkusega masinate ja tehniliste vahendite arendamises ja ning teiselt poolt masinate kasutuskulude vähenemises. Doktoritöö on koostaud kuue artikli ja kolme patendi põhjal.

Doktoritöös on kirjeldatud ammendatud freesturbaväljadele rajatud mustikaistanduse tehnoloogilisi iseärasusi, kogutud lähteandmeid ammendunud freesturbaväljale rajatud istanduses masinalise mustikaviljelusviisi väljatöötamiseks ning masinate ja tehniliste vahendite arendamiseks, suurendamaks masinate ja seadmete tootlikkust ning vähendamaks tööjõumahukust mustikaviljeluses tervikuna. Mustika mehhaniseeritud koristustehnoloogia projekteerimise lähteülesande koostamiseks on välja töötatud metoodika mustika taime füüsikaliste omaduste (marjade ja varre kinnitusjõudu ja mustika varre mehaanikaliste omaduste) määramiseks. On loodud metoodika motobloki tüüpi mustikakombaini korjehaspli konstruktiivsete ja kinemaatiliste parameetrite määramiseks ning korjehaspli materjali valimiseks. Töös kogutud andmete alusel on välja arendatud täppisautomaatse väetisüksuse kontseptsioon.

Mustikaviljeluse masintehnoloogiate arendustele väljastatud patendid annavad tunnistust uudsetest tehniliste lahenduste väljatöötamisest. Eesti Patendiameti poolt tehtud väetusroboti tehnilise lahenduse ekspertiis näitab, et pakutud lahendus on uudne.

Teostatud uuringud ja välja töötatud lahendused võiksid olla abiks ja eelduseks uute tehnoloogiliste seadmete loomisel, mis aitavad kaasa uute mustikaistanduste loomisele eelkõige ammendunud freesturbaväljadele ning kasumlikkuse suurendamiseks ja ökoloogilise jalajälje vähendamiseks juba rajatud mustikaistandustes.

Doktoritöö juhendaja on prof. Jüri Olt, oponendid on professor István Szabó (Faculty of Mechanical Engineering, Szent István University, Gödöllö, Ungari) ja professor Egidijus Šarauskis (Institute of Agricultural Engineering and Safety, Vytautas Magnus University, Kaunas, Leedu). Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus, samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace. Avalik kaitsmine toimub 1. novembril algusega kell 13 Tartus Kreutzwaldi tn 56 (Tehnikamaja) ruumis B136 ja internetis SIIN