Pressiteated

Doktoritöö: maheviljelus annab võrreldes tavaviljelusega suurema kaubandusliku porgandisaagi 

Foto: Pexels.com

17. detsembril kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Ingrid Bender​ filosoofiadoktori väitekirja teemal "Maheviljeluse meetodite mõju porgandi saagile ja kvaliteedile ning umbrohtudele. Effect of organic management methods on yield and quality of carrot and on weeds."

Doktoritöö hõlmab kahte maheviljeluse alast uuringut. Esimese uuringu eesmärk oli hinnata maheporgandi saaki ja kvaliteeti võrrelduna tavatootmise tulemustega. Viljelusviiside võrdlemisel köögiviljakasvatuses on saagi ja kvaliteedi kohta saadud sageli vastukäivaid tulemusi, mis on enamasti seotud suuremate väetisenormide kasutamisega tavaviljeluse variantides. Doktoritöö käsitleb kahte erinevat väetamise süsteemi: (1) optimaalsete lämmastiku (N) normide kasutamine mõlemas viljelusviisis (TP1); (2) optimaalsest madalamate N normide kasutamine ainult mahetootmises (TP2). Kvaliteediuuringud sisaldsid porgandite suhkrute (TS), C-vitamiini, kuivaine (DM), N, nitraatide (NO3) ja pestitsiidide jääkide sisalduse määramist.

Teise uuringu eesmärk oli kindlaks määrata rullimis-muljumistehnoloogia (RC) mõju umbrohtude tihedusele, umbrohtude liigirikkusele ja umbrohtude liigilisele kooslusele. Minimeeritud harimise rullimis- muljumistehnoloogiat agro-ökoloogiliste kultuuride (ASC) kasvatamisel kasutati Eestis esimest korda ja võrreldi ASC traditsioonilise purustamise ning sellele järgneva muldaviimise tehnoloogiaga (GM). RC tehnoloogia võimaldab ASC kultuuridest muljur-rulli abil moodustada maapinnale tiheda multšikihi, mis takistab umbrohtude tärkamist ja levimist põhikultuuri (kapsas) kasvuperioodil.

Tulemused näitasid, et TP1 katseperioodil saadi maheviljeluses usutavalt suurem kaubanduslik saak ja väiksem mittekaubanduslik saak. Vaatamata optimaalsest madalamale N väetamisele mahevariandis TP2 perioodil oli kaubanduslik saak mõlemas viljelusviisis samal tasemel, mittekaubanduslik saak oli aga maheviljeluses madalam võrreldes tavaviljelusega. Saadud tulemust võis tõenäoliselt põhjustada kompost, millel on mulla omadusi parandav mõju ja sellega eelis sünteetiliste väetiste ees.

TP1 katseperioodil oli C-vitamiini sisaldus maheporgandis suurem. TP2 katseperoodil puudusid usutavad erinevused suhkrute, C-vitamiini ja kuivaine sisalduses. Tavaporgandis oli suurem N sisaldus ainult perooodil TP2 ja usutavalt suurem NO3 sisaldus võrreldes maheporgandiga mõlemal katseperoodil. Pestitsiidide jääke leiti mõlema katseperioodi tavaporganditest. Rullimis-muljumistehnoloogia vähendas umbrohtude tihedust ja liigirikkust, samas aga suurenes mitmeaastaste umbrohtude osatähtsus umbrohtude koosluses.

Doktoritöö juhendajad on prof. Emeritus Anne Luik, dotsent Evelin Loit ja vanemteadur Ilmar Tamm (Eesti Taimekasvatuse Instituut), oponent on Dr.Terhi Suojala-Ahlfors (Natural Resources Institute Finland). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace SIIN, kaitsmine toimub 17. detsembril kell 10.15 BBB veebiruumis SIIN