Uudised

28. veebruaril kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Heli Kirik​ filosoofiadoktori väitekirja teemal "Pistesääsklaste (Diptera: Culicidae) mitmekesisus Eesti linnakeskkonnas ja looduses. Mosquito (Diptera: Culicidae) diversity in the urban environment and countryside of Estonia." 

Pistesääsklased on ülemaailmse levikuga putukad, kes on tuttavad ka Eesti inimestele. Maailmas on tänaseks kirjeldatud 3591 pistesääsklaste liiki, kuid vaid väike osa neist on meditsiiniliselt olulised. Pistesääsklased toituvad põhiliselt nektarist ja taimemahladest, vaid emased isendid vajavad munade tootmiseks verd.

Emaste pistesääsklaste torked on ohvritele äärmiselt häirivad, kuid läbi selle võivad levida ka mitmesugused haigustekitajad. Pistesääsklaseid on pikka aega peetud põhilistelt troopiliste ja lähistroopiliste alade probleemiks, mistõttu jäi nende uurimine Eestis pärast eelmise sajandi keskpaika pikaks ajaks soiku.

Doktoritöös uuriti Põhja- ja Baltimaades äärmiselt arvuka hariliku metsasääse (Aedes communis) geneetilist mitmekesisust, Tartu linna pistesääsklaseid mõjutavaid klimaatilisi tegureid ning uuendati Eesti liikide nimekirja. Selleks koguti pistesääsklaseid erinevatest Eesti paikadest, kasutades nii putukavõrku kui mitmesuguseid püüniseid. Isendid tuvastati peamiselt morfoloogiliste tunnuste põhjal, kuid vajadusel kasutati ka DNA põhiseid meetodeid.

Harilike metsasääskede kolme DNA markeri analüüs näitas, et antud liik peidab endas kahte märkimisväärselt erinevat mitokondriaalse DNA liini, samas kui tuuma DNAs sarnast lahknevust ei esine. Seejuures oli avastatud mitokondriaalse DNA liin sarnasem Põhja-Ameerika lähiliikide geneetilisele materjalile kui liigikaaslaste tüüpilistele sekventsidele. Kuigi sellise eristumise põhjus ei ole teada, näitab see ilmekalt, et liikide määramisel ja kirjeldamisel ei saa lähtuda vaid mitokondriaalse DNA markeritest.

On teada, et linnad on üldiselt soojemad ja mõnevõrra kuivemad kui ümbritsevad alad. Soojus on pistesääsklastele harilikult soodne, kuid nende vastsed vajavad veekeskkonda ning valmikud võivad kergesti läbi kuivada. Kolm aastat kestnud uurimus näitas, et temperatuuri tõustes vähenes nii õhuniiskus kui aktiivsete pistesääsklaste arv Tartu linnas. Etteaimatavalt lendas verd imevaid putukaid vähem ka tuulisema ilma korral. Samuti mõjutas pistesääsklaste arvukust kevadine üleujutusvesi.

Uus Eesti pistesääsklaste nimekiri sisaldab 34 liiki, mis on neli liiki rohkem kui oli 1957. aasta nimekirjas. Lahtiseks jäi veel seitsme liigi staatus, mis võivad siinkandis esineda, kui mille kohalolu ei ole olnud võimalik seniste püükidega tõestada.

Doktoritöö juhendajad on vanemteadur Olavi Kurina ja teadur Lea Tummeleht ning oponent doktor Vincent Robert (University of Montpellier). Kaitsmine toimub 28. veebruaril kell 11 videosilla vahendusel SIIN.