Uudised

Järvselja juubelimark jõudis kaunimate sekka

Foto: Eesti Post
Eesti Posti Järvselja 100 auks välja antud margiplokk.

Filatelistid hindasid Eesti Posti 2021. aasta väljaandeid ning Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonna 100. sünnipäevaks valminud puidust margiplokk valiti sellel konkursil kõrgele teisele kohale. Sama mark ehib ka postmarkide eelmise aasta Eesti Posti aastakomplekti kaant.

Eesti esimest puidust postmarki esitleti mullu 13. aprillil Järvselja jahilossi terrassil. Just sel kuupäeval sai Eesti metsandushariduse ja -teaduse süda – Järvselja õppe- ja katsemetskond – sajandi vanuseks. Esitlusel osalesid Järvselja elanikud, Eesti Posti esindajad, kunstnik Indrek Ilves, margi idee autor Ivar Sibul, mitmed metsateadlased ja -õppejõud, samuti maaülikooli vilistlased, rektor Mait Klaassen, Kastre vallavanem Priit Lomp ja tolleaegne keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Postmarkide huvilised hindavad igal aastal ilmunud postmarke, eritempleid ja tervikasju. Eelmisel aastal ilmus mitmeid kauni kujundusega postmarke. Järvselja 100 mark sai 138 punktiga teise koha. Samasse seeriasse kuuluv esimese päeva postitempel aga viienda koha. Kokku tegid asjatundjad valiku eelmisel aastal ilmunud 28 margi ja 27 postitempli seast. Järvselja postmargi puhul tõsteti esile nii selle innovaatilisust ning head teostust kui ka visuaalselt nauditavat kujundust.

Erakordseks teeb Järvselja margi asjaolu, et kujundus on trükitud naturaalsele puidulehele ehk spoonile, mistõttu on iga mark kordumatu. Kesksel kohal on kujutatud Kuningamändi, mis on Eesti üks vanimaid puid. Suursuguse puu täpset vanust ei ole võimalik määrata, kuid tehtud uuringud lubavad hinnata puud umbes sama vanaks kui Tartu ülikool. Teisisõnu, umbes 389 aastaseks.

Margiplokile ja esimese päeva ümbrikule on lisaks männile valitud veel pildid ürgmetsa matkarajast ning taimeaiast. Järvselja ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala, mis jäeti aastal 1924 puutumatult seisma looduse reservaadiks. Selles 19,3-hektarilises kuuse, männi, haava ja sanglepa segapuistus on lastud loodusel omatahtsi kujuneda juba tublisti rohkem kui 100 aastat. Lisaks on Järvselja metsades säilinud mitmed pärandkultuuri ja metsakatseobjektid ning rohked loodusväärtused.