Uudised

Viljandimaal Polli aiandusuuringute keskuses 17. märtsil väljasõiduistungit pidanud Eesti Maaülikooli nõukogu päris aru, millises seisus on ülikoolis rohe-eesmärkide saavutamine.

Maaülikool on püstitanud eesmärgi olla esimene süsinikuneutraalne ülikool Eestis ning selle nimel tegeleb erinevate rohetehnoloogiatega väga suur osa teadustöötajaist. Esimesed arvutused lubavad loota, et maaülikool on sellele eesmärgile väga lähedal.

Seni on ülikool detailselt välja arvutanud näiteks oma Tartumaal Märjal asuva õppelauda ning Järvselja õppe- ja katsemetskonna süsiniku jalajälje. Arvutused erinevate üksuste osas jätkuvad.

Kui riigil tekkis mullu soov rajada rohe-eesmärkide saavutamiseks eraldi teaduskeskus, siis viis Eesti ülikooli ei pidanud sellist sammu mõistlikuks ja otsustasid luua ühise rohetehnoloogiate virtuaalkeskuse. Teadusprorektor Ülle Jaakma sõnul on Rohetehnoloogiate Virtuaalkeskuse kaudu valmis rohepöördele ja Eesti majandusarengule ettevõtluskoostöö kaudu kaasa aitama 51 uurimisrühma. Maaülikool on selles keskuses aktiivne osaleja ja paistab hästi silma.

Kliimamuutustele vastupidavad metsad, süsiniku sidumise suurendamine metsas ja metsapuude parendamise programm väärtusliku puidu saamiseks, tõi metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid vaid mõned näited käimasolevatest uurimistöödest. Kuid samas instituudis tegeletakse veel ka paljude teiste säästlike tehnoloogiate uurimisega nagu energiatarbimise juhtimine, taastuvenergeetika, energiasüsteemide modelleerimine, taaskäideldavad ja taastuvad ehitusmaterjalid, vesiehitised, nanotehnoloogia jpm.

Veterinaaria ja loomakasvatuse valdkonnas on käimas intensiivne digitaliseerimine ja robootika areng, kuid ehk suuremadki on arengud toidusektoris, kus erinevaid proteiine, bioaktiivseid aineid ja taimseid lisandeid nõutakse üha rohkem, märkis veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats. Järjest aktuaalsemaks on saanud jäätmekäitlus ja kõrvalsaadusteta väärindamine. Väljakutseks on endiselt loomset päritolu toiduainete tootmise kliimamõjude vähendamine.
Mullas on süsinikku kordades rohkem kui taimedes või atmosfääris, kinnitas põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe ja lisas, et mulla süsinikubilanss ning viljakuse säilitamine on ka tulevikus inimkonna üks suuremaid väljakuseid. Arutledes rohelise mõtteviisi ja rohepesu vahekordade üle tõi ta näite, kuidas järjest suurem surve on põllumajanduses maheviljelusele, kuid selle nõudjad ei arvesta asjaoluga, et maheviljeluse puhul vajame oluliselt rohkem maad ning maa harimist fossiilsete kütuste jõul, mis ei ole sugugi roheline tegevus. 

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi uurimissuunad on aga eelkõige elurikkuse säilitamine;  keskkonnasõbralik taimekaitse, taimede stressi ja emissioonide mõõtmine, täppis- ja maheviljelus, ökosüsteemiteenused; veekogude seire jpm. "Oleme neis valdkondades väga konkurentsivõimelised, mida näitab kasvav teadus-arenduslepingute arv ja maht," tõdes Vooremäe.

EMÜ nõukogu esimees Ants Noot väljendas rahulolu, et ülikool mitte üksnes ei püüdle rohe-eesmärkide saavutamise suunas, vaid nende teadussuundade ja teadlaste hulk, kes juba töötavad nende eesmärkide kallal, on aukartust äratavalt suur.