Uudised

27. aprillil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Eneli Põldveer filosoofiadoktori väitekirja teemal "Puistu seisundi ja struktuuritunnuste kvantitatiivne hindamine hemiboreaalsetes metsaökosüsteemides. Quantitative assessment of stand structural traits and health condition in hemiboreal forest ecosystems." 

Viimastel aastatel on Eestis esile tõusnud metsade majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete funktsioonide parem omavaheline integreerimine ning ökosüsteemiga arvestamine. Kuigi looduskaitsealadel on oluline roll metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, tuleb bioloogilise mitmekesisuse hoidmise ja taastamisega tegeleda ka väljaspool kaitsealasid. Puistu struktuuri mitmekesisuse säilitamine ja edendamine majandusmetsades on oluline, sest struktuurielementide olemasolu ja rohkus võimaldavad sobivaid elupaiku erinevatele liikidele ning toetavad ökosüsteemiteenuste tagamist.

Struktuuri mitmekesisuse vähenemine mõjutab negatiivselt metsa vastupanuvõimet abiootiliste ja biootiliste stressitegurite suhtes. Doktoritöö käsitleb erinevaid meetodeid metsamajanduses ja -korralduses varasemast enama tähelepanu suunamiseks metsaökosüsteemi väärtustele. Töö otsesteks eesmärkideks on analüüsida erineva majandamisrežiimiga metsades puistusisest heterogeensust ja puude ruumilise paiknemise mustreid ning hinnata visuaalselt hea seisundiga majandusmetsades puude juurekaelal mädaniku esinemist ja mädanikuga puude ruumilist paiknemist puistus. Väitekiri põhineb Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku puistute ja üksikpuude inventeerimisandmetel.

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks kasutati puistu ruumilist struktuuri kirjeldavaid indekseid. Selgus, et struktuurielementide ja -mustrite (erinevat liiki ja erinevate mõõtmetega puud, sh vanad ja jämedad puud või järelkasv, lamapuude rohkus, surnud ja elusate puude ruumiline paiknemine) mitmekesisus osutas olulistele erinevustele erineva majandamisrežiimiga puistutes, kuid erinevused sõltusid puistu peapuuliigist. Majandamata (sh kaitsealuste, looduslike ja taastuvate) metsade struktuur oli oluliselt heterogeensem võrreldes majandatud metsadega.

Näiteks olid majandamata kuusikutes erinevad puuliigid ja erinevate mõõtmetega puud omavahel sagedamini segunenud ning puude paiknemise mustrid ebaregulaarsemad kui majandatud puistutes. Männikutes oli elusate puude naabruses seda tihedamini surnud puid, mida looduslikum oli puistu, ning surnud puud paiknesid viimases suhteliselt sageli grupiti. Vaatamata visuaalsete sümptomite puudumisele esines majandatud puistutes, eriti kuusikutes, puudel juurekaela kõrgusel mädanikku. Mädanikuga puud paiknesid suhteliselt sageli grupiti, eriti kuusikutes.

Struktuuriindeksid on tõhusad vahendid, mille abil puistute struktuurile arvulisi hinnanguid anda, sh selle kohta, kuidas erinevat liiki, suuruse või seisundiga puud puistus segunevad ja kui heterogeenne on puistu struktuur. Selliste indeksite tähtsus suureneb metsanduses veelgi, kuna üksikpuu tasandil saadavad kaugseireandmed muutuvad laialdaselt kättesaadavaks ja kasutatavaks.

Doktoritöö juhendajad on professor Henn Korjus ja kaasprofessor Diana Laarmann ning oponent professor dr. Vitas Marozas (Vytautas Magnus University Agriculture Academy, Leedu). Avalik kaitsmine toimub Eesti Maaülikooli Metsamaja nõukogu saalis 2A1 (Fr. R. Kreutzwaldi 5, Tartu), kell 10 algavat kaitsmist saab vaadata videosilla vahendusel SIIN. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.