Pressiteated

Doktoritöö: kaitseväelaste kuulmist tuleb rohkem hoida

Foto: Pexels

Eesti Maaülikoolis tuleb 17. juunil kaitsmisele doktoritöö, mis otsis seoseid militaarmüra ja kaitseväelaste kuulmisprobleemide vahel. Selgus, et kuulmislangus on kaitseväelaste hulgas üks levinumaid terviseprobleeme.
Assar Luha kirjutab oma kaitsmisele tulevas doktoritöös „Occupational noise exposure and hearing problems among active military service personnel in Estonia" (Militaarmüra ekspositsioon ja kuulmisprobleemid tegevväelastel), et kaitseväelased puutuvad teenistusajal kokku kõrge intensiivsusega müraga, mis võib tuleneda laskeharjutustest, plahvatustest ning kaitseväe erinevates väeliikides kasutatavatest sõidukitest. Doktoritöö eesmärk oli uurida tegevväelaste kokkupuudet kaitseväe sõidukite ja relvade müraga ning kuulmislanguse ja tinnituse esinemist tegevväelaste hulgas, samuti analüüsida seoseid töömüraga kokkupuute ja kuulmisprobleemide vahel.
Müratasemed mõõdeti Eesti kaitseväe sõidukites ja relvadest või relvasüsteemidest laskmisel. Uurimuse valim jagunes kahte rühma: üks uuritavate rühm vastas küsimustikule oma tervise ja tööga seotud riskitegurite kohta. Teine rühm vastas, rutiinse arstliku läbivaatuse käigus esmalt küsimustikule kokkupuutest müraga. Seejärel läbisid uuritavad audiomeetrilise uuringu, mille käigus testiti kuulmist sagedustel 4000 Hz ja 6000 Hz.
Kogutud andmete põhjal uuriti erinevate statistiliste meetoditega seoseid müraga kokkupuute, riskitegurite ja kuulmislanguse ning tinnituse vahel. Andmeid tõlgendati ka matemaatilisi võrrandeid kasutades ja müra levimise ning sumbumise seaduspäraga arvestades.
Kuigi müraga kokkupuute taset saab vähendada õigete kuulmiskaitsevahendite kasutamisega või madalama müratasemega tehnoloogiate kasutamisega, selgub doktoritöö tegemise käigus läbiviidud uuringust, et pikaajaline kokkupuude müraga suurendab müratekkese kuulmislanguse ja tinnituse riski.
Uuringute käigus saadud tulemused näitasid, et peaaegu pooled tegevväelastest kannatavad teenistusperioodi jooksul müratekkese kuulmislanguse all. Kõige olulisemad riskitegurid, mis võivad mõjutada tegevväelasel kuulmisprobleemide teket on tegevväelase vanus, teenistuse kestus, laskmine paukpadrunitega ja sõitmine sõidukitega PASI ning Bandvagn. Doktoritöö tegemise käigus kogutud andmed näitasid, et kuulmiskaitsevahendeid mitte kasutavatel tegevväelastel esineb kuulmislangus ja tinnitus sagedamini, kui nendel, kes müraga kaasuvates tegevustes alati kasutavad kuulmiskaitsevahendeid. 
Tegevteenistujal kuulmislanguse ja tinnituse teket teenistuse ajal on raske ennetada. Kuid vähem müra tekitavate militaartehnoloogiate, -sõidukite, -relvasüsteemide kasutamine ning kuulmiskaitsevahendite õige kasutamine aitab vähendada kuulmisprobleemide esinemist kaitseväes. Töö tulemused osutavad vajadusele rakendada kuulmisprobleemide ennetamise programmi Eesti kaitseväes.
Assar Luha kaitseb filosoofiadoktori väitekirja tehnikateaduste erialal 17. juunil kell 12 Tartus Kreutzwaldi tn 56 (Tehnikamaja) ruumis B136. Doktoritöö juhendajad on professor Eda Merisalu ja kaasprofessor Hans Orru, oponendid on emeriitprofessor Rauno Pääkkönen (TMI Rauno Pääkkönen, Finland) ja professor Pavel Kic (Faculty of Engineering, Czech University of Life Sciences Prague, Czech Republic).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.